Avaleht Majandus 12 soovitust noorele ettevõtlusega alustamiseks
12 soovitust noorele ettevõtlusega alustamiseks

12 soovitust noorele ettevõtlusega alustamiseks

Täna alustavad ettevõtlikud noored esimeste äriideede elluviimist juba varakult – teevad õpilasfirmasid, osalevad õpilaslaatadel ja noortele mõeldud ettevõtlusprogrammides. Kust saada säravate ideede elluviimiseks nõu ja praktilisi nippe? Kasulikke soovitusi jagab Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja Egert Mitt.

Head ja praktilist nõu ettevõtlikkuse arendamiseks ja ideede elluviimiseks on tänu erinevatele kasulikele veebilehtedele täna üsna mugav üles leida. Samas on infot palju ja vahel ununeb mõni lihtne aga oluline võimalus hoopiski ära. Siin on minu soovitused, mida ettevõtlikul noorel kindlasti jälgida tasuks:

Arendus- ja koostöötamiskeskused – Esiteks ei tasu unustada maakondlikke arenduskeskuseid, mille spetsialistid annavad head nõu ettevõtlusega alustamiseks ja äri käivitamiseks. Lisaks arenduskeskustele on paljudes piirkondades olemas ka koostöötamiskeskused, mis palju asjalikke koolitusi pakuvad. Nii näiteks toimib Pärnus Forwardspace, kus on võimalik saada nõu oma äri alustamiseks, rahastuse leidmiseks ja idee kasvatamiseks. Kasulikku infot saab neist nii algfaasis äriidee kui ka juba toimiva väikeäri jaoks.

Rajaleidja – Lisaks karjäärinõustamisele leiab Rajaleidja veebist kasulikke materjale ja teste nii tulevikuerialade kui ka õppimis- ja töövõimaluste kohta, mis aitavad mõista paremini, millise valdkonnaga end tulevikus siduda võiks ja mis silma päriselt särama paneb.

Ettevõtlusprogrammid ja häkatonid – Erinevates noortele mõeldud ärikiirendites saab oma ettevõtlikud ideed kiirelt järgi proovida ning neile äriplaani luua. Samuti saab kaasa vahvad mentorid, kes lahendusi arendada ja äriplaane luua aitavad. Nii näiteks tasub jälgida Garage48 tegemisi või noortele mõeldud digioskuste ja ettevõtlikkuse arendamise programmi Samsung Digi Pass, sest mõlemad pakuvad head võimalust arendada oma äriideid ja oskusi just mentorite kaasabil.

Noorteorganisatsioonid – Lisaks Eesti Noorteühenduste Liidu ja piirkondlike noortekeskuste poolt korraldatud kasulikele koolitustele annab väga hea praktilise kogemuse ettevõtlikkule noorele just see, kui ise organisatsiooni töös kaasa lüüa. Nii sain ka ise juba enne ülikooli astumist noorteorganisatsioonist häid kogemusi, kuidas organisatsiooni dokumente korras hoida, meeskonna tegevust planeerida ja raha-asjadel silma peal hoida. Ülevaate Eestis tegutsevate noorteorganisatsioonide kohta leiab Eesti Noorteühenduste Liidu veebilehelt enl.ee.

Noorteportaalid – Asjalikku infot ettevõtlikkuse arendamiseks erinevate noorteprogrammide, kogemuslugude või õpilasvahetuste osas leiab näiteks nii Noore Tegija veebilehelt ja Facebookist kui ka Noorteagentuuri veebist ja sotsiaalmeediast.

Töötukassa – Paljud ehk isegi ei tea, et tegelikult paneb üha rohkem rõhku noorte karjäärinõustamisele ka Töötukassa, mis jagab noortele nõuandeid, kuidas erinevates ettevõtetes töökogemusi koguda ja läbi selle ettevõtte siseeluga tuttavaks saada, et tulevikus ka ise ettevõtlusega tegeleda.


EAS-i ettevõtlusinfo – Kindlasti ei tasu unustada, et lisaks suurprojektidele toetab ja jagab infot ettevõtlusega alustajatele ka EAS. Nii näiteks asub EAS veebis spetsiaalne infoleht alustavale ettevõtjale, kust leiab alustava ettevõtja 10 sammu koos paljude kasulike materjalidega või info alustavatele iduettevõtetele mõeldud Startup Estonia programmi kohta.

Edukad eeskujud – Kindlasti tasub pilk peal hoida ja õppida ka oma eeskujude edulugudest – olgu nendeks kodumaised edukad noored, nagu näiteks edukad noored supertoitude tootjad ettevõttest Boost Yourself või hoopis inspireerivad välismaised tegijaid, kelle edulugusid saab kuulata näiteks Youtubes TED Talks kanali kaudu.

Oma turunduskanalid – Kui ettevõtlusega alustamise siht on seatud ja esimene õpilasfirma või äriidee käima pandud, tasuks kindlasti mõelda, kuidas oma ideed nähtavamaks teha. Selleks on mõistlik luua oma turunduskanalid, mille kaudu klientidega suhelda ja oma toodet või teenust tutvustada. Lisaks Facebooki-lehele ja Instagrami-kontole võiks mõelda ka videokanali peale ning levitada infot oma ettevõtte fännidele uudiskirja teel, mida saab nii Smaily kui ka Mailchimpi süsteemides lihtsalt ja mugavalt kokku panna. Kindlasti tuleb kasuks ka professionaalse profiili loomine nii endale kui oma ettevõttele LinkedIn keskkonnas.

Google Drive – Noortel, kes tegutsevad juba igapäevaselt oma ettevõtte või äriidee kallal, tasub võtta kindlasti kasutusele nutikad abimehed, mis aitavad töös järge hoida. Nii näiteks on kasulik juba algusest peale kõik dokumendid tuleviku tarbeks näiteks virtuaalsel kujul säilitada. Selleks sobib hästi näiteks Google Drive keskkond, kus meeskonnaliikmed saavad kasvõi kõik koos korraga dokumentidega tööd teha.

Tiimi chat – Kui meeskonda kuulub vähem kui 10 inimest, saab igapäevaseks kiireks suhtluseks kasutada näiteks Facebooki Messengeri või Skype’i. Aga kui meeskond on juba suurem või kui tavasuhtluseks kasutatavaid kanaleid meeskonnatöö arutamiseks kasutada ei soovita, siis on heaks vahendiks näiteks Slack, mida kasutan ka ise just oma erinevate projektidega seotud töise info vahetamiseks oma tiimiliikmetega.

Planeerimine – Selleks, et õpilasfirma või start-upi projektide ajajoon ja järgmiste tegevuste tähtajad kõigile hästi näha oleksid, sobib hästi Trello äpp ja veebilahendus, mis toob visuaalselt välja kogu olulisema info. Kindlasti võiks kokku leppida reeglid, kes ajajoont haldab või kuidas meeskond seda täitma hakkab, et sellest kogu meeskonnale võimalikult palju kasu oleks. Samuti aitab ühist ajakava planeerida Google Calender, mida tiimiliikmetega jagada saab.