Avaleht Majandus Bigbank: väikepankade ajastu jõudis Eestisse kohale
Bigbank: väikepankade ajastu jõudis Eestisse kohale

Bigbank: väikepankade ajastu jõudis Eestisse kohale

Kaido Saar Foto: Raigo Pajula
Kaido Saar
Foto: Raigo Pajula

Bigbanki juhatuse esimehe Kaido Saare hinnangul on Eesti pangandusturul kätte jõudnud väikepankade ajastu, mil väikesed ja paindlikud spetsiaalpangad kasvavad kiiresti ning suured ja kohmakad tammuvad paigal või koguni loobuvad oma ärist.

“Eestis on väikepankade buum, kui praegust olukorda kujundlikult selgitada,” märkis Bigbank ASi juhatuse esimees Kaido Saar. “Oluline on ka ajaloolise võimaluse saabumine – suured rahvusvahelised ettevõtted on ärist siinmail loobumas, kuna ei pea Eestit kui majanduskeskkonda kuigi atraktiivseks. Kui turult päris ei lahkuta, siis on alternatiiviks senisest ärist osa koomale tõmbamine. Näiteks otsustas Danske Bank juba mõni aeg tagasi loobuda jaeklientide teenindamisest ning hiljuti asendus DNB senine klienditeeninduse kontor Rimi sooja toidu letiga. Stagnatsioonilaadne meeleolu on see, mis on andnud paljudele Eesti ettevõtjatele võimaluse rahvusvahelisele hiigelkapitalismile vastu astuda – tõeliselt head äritehingud tehakse just siis, kui on kriis, mis on Eestis mitmes mõttes ammu kohal.”

“Kui väikepangad suudavad suurpankadest paremaid tingimusi pakkuda, näitab see suurte huvi puudumist klientide vastu. Kuigi suurpankade raha hind on kasvõi mastaabiefekti tõttu oluliselt parem, ei ole nad seda nõus kliendiga jagama, hoopis vastupidi. Kui seni said suured universaalpangad kehtestada teenustasusid, mis neile pähe tulid, siis nüüd on olukord selgelt muutumas,” rääkis Kaido Saar.

“Tänu tehnoloogia arengule on inimeste harjumused väga palju muutumas ja juba muutunud,” ütles Kaido Saar. “Kui varasemalt osteti reisipakett reisibüroost, siis nüüd eelistavad kliendid paketi ise kokku panna, kasutades selleks erinevaid teenusepakkujaid, nagu näiteks Hotels.com, Airbnb, Orbitz, Uber ja teised. Põhjus on lihtne – lisaks hinnavõidule olen nii oma aja kuningas ja otsuste peremees. Sarnane olukord on tekkimas pangandusturul, kus suurpankadele on tekkinud ja tekkimas mitmeid alternatiive, mida kliendid on suurima hea meelega valmis kasutama. Kliendina tahan ise otsustada, kust ja millal ning milliseid pangateenuseid parasjagu tarbin.”

Kaido Saare sõnul asub tulevikus pank inimestel mobiiltelefonis rakendustena. “Toon näite: avan arvelduskonto LHV pangas, kuhu kannan igakuise sissetuleku. LHV-st teen tasuta riigisisese kande Pocopay kontole, mis pakub mulle väga mugavat igapäevast maksete lahendust. Sealt omakorda kannan raha Revoluti kontole, mis tagab mulle väga soodsa valuutavahetuse, maksekaardi ja tasuta sularaha väljavõtmise kogu maailmas. Mobiiliga maksmiseks poodides ja restoranides kasutan loomulikult Bigbanki mobiilset krediitkaarti,“ lisas Kaido Saar.

“Hiljuti teatas PKC Grupp, et sulgeb Eestis tootmise ning koondab üle 600 inimese. Tootmine suunatakse riikidesse, kus on tööjõud odavam. Siit selgub, et Eesti on muutumas madalahinnalisest allhankemaast kõrget lisandväärtust loova ja kõrget lisandväärtust pakkuvate töökohtadega riigiks,” möönis Kaido Saar. “Kõrge lisandväärtus tekib, kui suudame juhtmete tootmise asemel hakata looma suurehaardelisi nutikaid lahendusi, mida eksportida Euroopasse ja mujale maailma. Finance Estonia Fintech valdkonna eestvedajana näen, et Eesti pangandus- ja finantsvaldkond on üks neid arengusuundasid, kus läbimurre on võimalik.”

“Samas leian, et õnnestumiseks vajame ka riigi aktiivset sekkumist,“ lisas Saar. “Pelgalt loosunglikud sõnumid meedias ei taga kindlasti edu, tarvis on poliitikute aktiivset suhtlemist erialaste valdkondadega. On vaja esitada õigeid küsimusi, kasvõi seda, mida tegelikult on tarvis valdkondade ettevõtetel selleks, et tagada Eesti pidev areng saamaks kõrget lisandväärtust pakkuvate töökohtadega riigiks.“