Perekohvik Ateljee avamisest sai Jõgeva linna aasta tegu
Jaanuari lõpus selgus rahvahääletuse tulemusel, et inimeste südamed on võitnud õdus kodukohvik Ateljee. Diana Lalli eestvedamisel alustas kohvik tööd mullu juulis. Oma unistusi on naine ellu viinud koos toetava perekonnaga – kolme tütre ja emaga.
Uudis aasta teo tiitlist tuli nii tütar Cristinile kui ema Dianale ootamatu sünnipäevakingitusena. „Ma nägin seda unes! Lootsime väga, et võidame. Arvan, et väärime seda, sest oleme kohvikusse panustanud terve perega,” rõõmustab Cristin.
Sel aastal on Jõgeva linna Aasta Teo tiitel eriti väärtuslik, sest see läheb välja ainult ühes kategoorias. Varasemalt on antud Aasta Teo tiitel nii era-, mittetulundus-, kui avalikus sektoris. Kuid sel aastal oli kohvik Ateljee teistest konkurentidest selgelt ees, mistõttu otsustas komisjon, et tiitel antakse sel aastal vaid erasektorile. Komisjoni esimees Jõgeva linnapea Aare Olgo sõnul on meeldiv anda tiitel väikeettevõtjale, kes oma jõududega on linna loonud mõnusa kohviku, mis on toonud linnale tuntust ka kaugemate külastajate näol. „Rõõmustab, et linnas on koht, kus pakutakse maitsvaid koduseid toite. Kohvik on kõvasti tööd teinud ja vaeva näinud ning tiitlit igati väärt,” lisas linnapea.
Ka kohviku perenaisel on hea meel, et neid on märgatud. „See innustab veelgi tegutsema. Tore, et inimesed on meid nii lühikese ajaga omaks võtnud. Loomulikult on see kinnitus, et oleme õigel teel.” Jõgeva linna Aasta Teo komisjoni liige ja linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Erki Tederil on rõõm, et 2008. aastal tema poolt algatatud traditsioon valida linnas Aasta Tegu on läbi aastate andnud palju huvitavaid tulemusi. „Kohvik Ateljee on minu arvates tõeline pärl, mida linnal just vaja oli. Hea, et seda on märgatud. Olgu külalistega või oma perega, seal kohvikus on mul alati olnud hubane ja tore, ja toidud on maitsvad, sest on südamega valmistatud. Suur kummardus sellele toredale pererahvale. Loodan, et koostöös õnnestub meil linnas au sisse tõsta tervislik toitumine ja kohaliku tooraine kasutamine,” nentis ta.
Naiste jõud
Omanäolisest kohvikust oli Diana unistanud juba seitse aastat, eelmisel suvel oli aeg küps ning tegevust alustaski suvekohvik, mis septembris kolis siseruumidesse. Idee kohviku loomiseks andis ka 1930-tel ehitatud maja. Vana maja hõng mängib suurt rolli. „Juba maja ostes oli tunne, et siin võib olla kohvik,” räägib perenaine. Köök ja kokandus ühendab kõiki pereliikmeid. „Mul on siin abiks kaks vanemat tütart Cristin ja Ketlin ning ema Elviira ja üks väike „maskott” Loreen, kes käib praegu lasteaias,” räägib Diana. „Tegelikult ongi nii, et minul on mõte ja pereliikmed on need, kes toetavad – üksi ma ei suudaks.” Kui Ketlin jagab oma aega Eino Elleri muusikakooli ja kohviku vahel, siis vanem õde Cristin on end täiesti kohvikule pühendanud. „Mulle meeldib omadega töötada. Töö on selline, kus saan palju suhelda, kohtuda erinevate inimestega ning korraldada üritusi. See on kindlasti töö, kus rutiini ei saa tekkida.” Ema Elviira küpsetab hästi ning teeb ülimaitsvaid pelmeene – need on käsitöö. Diana ema on udmurdi ja vene juurtega, päritolust on mõjutatud ka nende köök. Köögis kasutatakse palju aedvilju, riisi ning liha. Kõik on lihtsad, südamega tehtud hõrgutised. „Väike unistus on kodumaist toorainet kasutama hakata. Kindlasti võiks tulevikus arendada suhteid kohalike lihaveiste- ja lambakasvatajatega, et menüüsse jõuaksid puhtad, värsked, uudsed ning tervislikud maitsed,” mõtiskleb kohvikupidaja.
Dianal on alati mitu asja käsil – kes teeb ja tahab, see jõuab. Õmblemis- ja maastikuarhitekti oskustega kohviku perenaine Diana on kogu sisekujunduse ise teinud. „Alati ei pea tarbima, vaid saab ära kasutada selle, mis on juba olemas,” teatab ta. Taaskasutust on leidnud kohvikus nii vanad õmblusmasinad, baaripukid, kohaliku mööbliettevõtte kangajäägid ning isegi kuuri vana laudis, mis on leidnud uue elu baariletina. Perenaise sõnul hakkab uuel suvehooajal kohvik tööle nii väliterrassil kui siseruumides. Nii ei tee vihmased ilmad liiga ning huvilised saavad igal ajal kultuurikohviku melu nautida. Lisaks on naisel plaanis kutsuda appi kolleegid maaülikoolist. Maastikuarhitektid saavad endale väikese platsi ning kujundavad kohviku ümbruse Tallinna lillefestivali põhimõttel.
Mõnus kohtumispaik
Diana annab kohvikus võimaluse kohalikel käitöölistel, kunstnikel, muusikutel ja näitlejatel ennast näidata. Peagi ongi etendumas kaks näidendit. Kohvik on väike ja hubane ning inimestel pole vaja suurt lava karta. Kohvik Ateljee on õdus kohtumispaik kultuuri- ja haridusinimeste seas. Samas on see sobiv koht kaaslasega istumiseks ning jutuajamiseks. Muide, kohvikus on tehtud ka üks abieluettepanek. Huvilised saavad peaaegu igapäevaselt jälgida kohvik Ateljee facebooki lehelt, mis süüa pakutakse ja kunas midagi põnevat toimub. Näiteks sõbranädalal tulevad kohvikusse inimesed, kes räägivad oma Vietnami reisist. Lisaks on perenaisel lähiajal plaanis Jõgevamaa gümnaasiumis õppiva Jaapani vahetusõpilasega korraldada Jaapani kultuuri- ja söögiõhtu.
Marge Tasur
