Täna toimub Viljandimaal Aiandusfoorum
Täna, 19. märtsil toimub Polli Aiandusuuringute Keskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja „Aiandusfoorum 2019: aiasaaduste kokkuost, turustus ja väärindamine“. Aiandus on väga suures osas väiketootmine, suurtootjaid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Seetõttu on väga oluline aiandussektori ettevõtjate koostöö kogu tarneahela ulatuses.
„Tänavuse Aiandusfoorumi kandvaks teemaks on ühistöö kogu tarneahelas, alates toodete kasvatamisest ja väärindamisest ning lõpetades turunduse ja müügiga. Lõpptulemus kogu tarneahelas on just selline, nagu on selle ahela nõrgim lüli. Kui tarneahelakett tugevamaks saab, siis kajastub tulemus eelkõige kodumaise toodangu suuremas esindatuses lõpptarbija ostukorvis,“ ütles Eesti Aiandusliidu juhatuse esimees Raivo Külasepp.
„Põllumajanduskoda ootab uuelt valitsuselt, et nii aianduses kui ka toiduainetesektoris laiemalt rakendatakse meetmeid toiduainete tarneahela tasakaalustamiseks ja Eesti isevarustatuse tagamiseks põhitoiduainetega läbi strateegiliselt suunatud investeeringutoetuste, ühistegevuse soodustamise ja ebaausate kauplemistavade tõkestamise,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul ootab lähiaastatel Eesti õigusesse üle võtmist toiduainete tarneahela ebaausaid kauplemistavasid käsitlev Euroopa Liidu direktiiv. Ka möödunud aastal toidutootjate ja kaupmeeste allakirjutatud kauplemise heade tavade põhimõtted vajavad laiemat teadvustamist. Nii seaduslikud regulatsioonid kui ka vabatahtlikud kokkulepped peaksid kaasa aitama kodumaiste aiasaaduste positsiooni parandamisele ja isevarustatuse taseme tõstmisele Eestis.
Eesti aiandussektori kasvupinnad on taasiseseisvumisjärgsel ajal märgatavalt vähenenud ja isevarustatuse tase oluliselt madalam, kui klimaatilised tingimused seda võimaldaksid. Statistikaameti andmetel ületas Eestis 2017. aastal köögivilja tarbimine üle kahe korra kohalikku tootmist. Puuvilju ja marju tarbisid eestimaalased peaaegu 13 korda kohaliku tootmise mahust rohkem.
Foorumi päevakava:
11.00 Foorumi avamine – Raivo Külasepp, Eesti Aiandusliit
11.10 Tootja võimalused end ebaausate kaubandustavade eest kaitsta – Jaanus Joasoo, maaeluministeerium
11.40 Coop aiasaaduste kokkuostja ja turustajana – Oliver Rist, Coop Eesti
12.10 Salvest: aiasaaduste kokkuost, sortiment ja nõuded kokkuostetavale aiasaadusele – Kristo Raud, Salvest
12.40 Koostöövõimalused toorainest turukõlbliku tooteni – Piia Pääso, EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskus
14.00 Kvaliteetveini tooraine kokkust, nõuded toorainele – Helen Huberg, Mamm & Frukt
14.20 Marjamaa talu: kokkuostetavad saadused, keskmise suurusega tootja nägemus toodete turustusest – Tõnu Oks, Marjamaa talu
14.40 Maapirn – täiendav võimalus aiandustootjale, tehnoloogiad ja rakendus – Urmas Matsalu, Eesti Sojaliit
15.00 Sagro koostöö väiketootjaga – Kalle Reiter, Sagro
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati 2018. aastal avamaaköögivilja kokku 3084 ha, millest 65% moodustas põllumajanduslike majapidamiste (üksus, kus on vähemalt 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad või kus põllumajandussaadusi toodetakse põhiliselt müügiks) ja 35% kodumajapidamiste pind. Põllumajanduslikes majapidamistes kasvatati rohelist kapsast 381 ha, hernest 376 ha, porgandit 353 ha, söögipeeti 212 ha, kurki 81 ha, küüslauku 56 ha, kaalikat 41 ha, mugulsibulat 22 ha ja muud köögivilja kokku 498 ha.
Katmikalal kasvatati köögivilja kokku 21 ha, sellest kurki 11 ha, tomatit 4 ha ja muud köögivilja 6 ha.
Köögivilja keskmised tootjahinnad 2018. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga tõusid, v.a lühikese kurgi ja peedi tootjahind, mis on viiendiku võrra odavnenud. Kindlasti mõjutas tootjahindu oodatust väiksemaks jäänud saak, mis tulenes rasketest ilmastikuoludest.
2017. aastal oli viljapuu- ja marjaaedade üldpind kokku 7021 ha, millest põllumajanduslikud majapidamised moodustasid 3824 ha ja kodumajapidamised 3197 ha. Viljapuudest kasvatati põllumajanduslikes majapidamistes õuna- ja pirnipuid 689 ha, ploomipuid 22 ha ja kirsipuid 8 ha. Marjakultuuridest kasvatati maasikaid 531 ha, mustsõstraid 366 ha, vaarikaid 124 ha ning punaseid ja valgeid sõstraid 53 ha. Muid puuvilju ja marju kasvatati põllumajanduslikes majapidamistes 2017. aastal kokku 2031 ha.
Kõige suurem aiandustootmise kasvupinna muutus on toimunud Hiiu maakonnas, kus astelpajuistandike rajamise tulemusel on viimase paari aastaga viljapuu- ja majaaedade pindala kümnekordistunud. Viljapuu- ja majaaedade kasvupind Hiiu maakonnas oli 2017. aastal 634 ha ehk 2,6 korda suurem kui eelneval aastal.
