Avaleht Majandus Tarmo Mere: Eesti on saanud elektrituru, millest Euroopa on 20 aastat unistanud
Tarmo Mere: Eesti on saanud elektrituru, millest Euroopa on 20 aastat unistanud
Majandus
0

Tarmo Mere: Eesti on saanud elektrituru, millest Euroopa on 20 aastat unistanud

0

tarmo_mere1. jaanuaril 2017 saabub tähtaeg, mil Eestis mõõdetakse praktiliselt kogu elektritarbimine tunnipõhiselt kaugloetavatearvestite abil. Elektrilevi paigaldas nelja aasta jooksul selleks ligi 625 000 arvestit – taolisele projektile on hõlmatud tarbijate arvult ja administratiivselt mahult Eestis raske võrreldavat leida. Võib küsida, et mida me siis sellest saime?

Kauglugemine koos keskse andmelaoga, kust saavad ühtsetel alustel info kõik elektriturul tegutsevad osapooled, on andnud Eestile tohutu raha- ja ajasäästu elektrituru korraldamisel. Üha suurema veendumuse selles olen saanudkogemusi vahetades võrguettevõtete ja elektrimüüjatega mujal maailmas, kus elektriturul toimetamine ei ole kaugeltki niisujuv, rahasäästlik ja kliendile mugav.

Enamikes Euroopa riikides ei ole andmevahetus üleriigiliselt keskselt korraldatud ja nii on võrguettevõtjate ja müüjatevahel loodud eraldi infokanalid – mõõdavad ju tarbitud elektrikoguseid võrguettevõtjad ja samu andmeid vajavad müüjadelektrienergia eest arveldamisel.  Eestis tähendaks see 18 elektrimüüja korral näiteks 18 eraldi andmeedastuskanaliloomist kõigil meie 34 võrguettevõtjal – sealjuures on kõikidel osapooltel enamasti erinevad infosüsteemid ja andmetetöötlemise protsessid. Võib ainult mõelda, kuipalju rohkem kuluks riigis tervikuna 34×18 infokanali ülesehitamisele ja haldamisele raha ja aega. Keskse andmelao olemasolu väldib meil sellise “ämblikuvõrgu” vajadust.

Peaaegu et unikaalne on Euroopas ka kodutarbijale võimalus oma tarbimist tunnikaupa mõõta ja seeläbi elektrikulusidbörsihindade järgi juhtida. Koduklientide näitusid enamasti kas prognoositakse või saadakse kliendilt või vähestel juhtudelotse kaugloetavast arvestist kuupõhiselt. Mitmes riigis, sealhulgas Saksamaal prognoositakse kogused terve aasta jooksul ja kord aastas saabub arve tegeliku näidu alusel nagu maksudeklaratsioon, millega selgub, kas tuleb juurde maksta või on tekkinud ettemaks.

Eestis näeb klient veebist või näiteks telefonist äppi avades ülevaadet oma tarbitud elektrikogustest iga tunni kaupa, saabseda infot kõrvutada Nordpool elektribörsi järgmise päeva tunnihindadega ja soovi korral seeläbi teha tarbimisotsuseid.Tulevast aastast hakkab toimima ka laiemapõhjaline ühise arve süsteem, millega kõik huvitatud müüjad saavad väljastadaühise arve elektri ja Eesti suurima võrguettevõtja teenuse eest. Võrgu- ja elektriarve eest saab klient maksta koduntlahkumata või suisa märkamatult panga kaudu sõlmitud püsilepingu abil – ka see on asi, mida paljudes Euroopa riikides eitunta.

Pikemalt ei hakka siinkohal rääkima võimalustest, mida kauglugemine annab võrguettevõttele oma teenuse paremakspakkumiseks – seni infosüsteemides nö nähtamatu olnud madalpingevõrk muutub nähtavaks, tulevikus saab arvestitestlaekuva info abil pingekvaliteeti parandada ja rikkeid ennetada, kulusääst tekib elektrivarguste lihtsamast avastamisestjne jne.

Kõik need on lahendused, millest mujal Euroopas aastaid tagasi elektrituru arenguid kavandades unistati ning mille teostumist täna Eestis vaatamas ja õppimas käiakse. Kindlasti on meile eelised andnud väike riik – mujal on olulisekstakistuseks saanud keeruka riigiaparaadi ja paljude turul tegutsevate osapoolte vahel ühiste huvide leidmine. Eestis tulebtunnustada erinevate ettevõtete ja ametkondade vahel hästitoiminud koostööd, mis andis võimaluse elektrituruühtlustatud korraldamiseks vajalikud muutused kiiresti ja sujuvalt ellu viia. See on andnud meile tohutu ressursisäästu ja loonud aluse klientidele üha mugavamate võimaluste loomiseks.

Tarmo Mere, Elektrilevi juhatuse esimees

mm
Head Uudised GoodNews
info@goodnews.ee