Avaleht Teenus Uuring: viiendik Eesti elanikest peab laenamist valeks
Uuring: viiendik Eesti elanikest peab laenamist valeks

Uuring: viiendik Eesti elanikest peab laenamist valeks

Ehkki Eesti elanike laenukohustused on ühe elaniku kohta üle kahe korra suuremad kui Leedus ja Lätis, näitab Kantar Emori ülebaltiline finantshoiakute uuring, et ligi viiendik peab laenamist põhimõtteliselt valeks ja vaid kümnendikul pole laenu võtmise vastu midagi.

Pea 70 protsenti eestimaalastest tunnistab, et neile küll ei meeldi laenu võtta ja võlgu elada, aga mõnikord ei jää lihtsalt muud üle. Näiteks Leedus suhtub laenamisse positiivselt kaks korda rohkem inimesi kui Eestis, seevastu Lätis on üle kolmandiku neid, kelle arvates on laenu võtmine põhimõtteliselt vale.

Uuringu andmetel on Eesti elanikud lõunapoolsest naabrist ja üleaedsest ka märksa rohkem pangausku rahvas: tervelt 84 protsenti on võtnud laenu pangast, sellal kui Leedus vaid 60 protsenti. Samas laenavad eestimaalased palju harvemini raha sõpradelt ja tuttavatelt: 12 protsenti võrrelduna Läti 27 ja Leedu 22 protsendiga.

Ka kiirlaenufirmadelt on Eestis laenanud vaid 6 protsenti leibkondadest, kellel on finantskohustusi, mida on lausa kordades vähem kui Lätis (22%) ja Leedus (13%). Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi hinnangul näitavad keskpankade andmed, et Eestis on ühe elaniku kohta imikutest raukadeni laenukohustusi 7500 eurot, Lätis 3600 eurot ja Leedus 3400 eurot. „Tegelikult annavadki need arvud võtme baltlaste erinevasse suhtumisse laenamisse,“ märkis Voog. „Eestlased on võtnud eelkõige pangalaene, mis ongi tavaliselt suuremad ja kulunud näiteks kinnisvara soetamisele. Läti elanikud on võtnud küllalt palju kiirlaene ja see ei jäta palju ruumi fantaseerimaks, miks seal nii paljud inimesed suhtuvad laenamisse põhimõtteliselt negatiivselt. Leedulased on aga seni võtnud suhteliselt väikseid laene ja küllap tingib nende soodsama eelhäälestatuse laenamise suhtes soov peagi panga poole pöörduda.“

Uuring kinnitab, et vaid 42 protsenti Eesti leibkondadest plaanib võtta järgmise paari aasta jooksul laenu, järelmaksu või liisingut, sellal kui leedukatest haub laenumõtteid tervelt 56 protsenti. Neist, kes kavatsevad järgmise aasta jooksul laenata, kulutaks Eestis suurim osa ehk 31 protsenti uue auto soetamisele või olemasoleva remondile, 23 protsenti kestvuskaupade ostmisele ja viiendik kinnisvara muretsemisele. Leedus plaanib kinnisvara osta tervelt kolmandik leibkondadest, Lätis aga 16 protsenti.

Eestimaalased hindavad säästmist olulisemaks kui Läti ja Leedu elanikud: tervelt 90 protsenti peab oluliseks säästmist üldisemalt või säästab vähemasti mingiks konkreetseks otstarbeks. Vaid 9 protsenti leiab, et säästmisel pole mingit mõtet. Lätis tähtsustab säästmist vaid 71 protsenti ja Leedus 87 protsenti.

Aivar Voogi sõnul viitavad ka keskpankade andmed Balti riikide leibkondade finantsvarade kohta sellele, et eestlased on lõunanaabritest rohkem raha kõrvale pannud (aktsiatesse, pensionifondidesse jne): üle 21 800 euro ühe elaniku kohta võrreldes 15 800 euroga Lätis ja 14 400 euroga Leedus. „Eestis on ka keskmine palk veerandi kuni kolmandiku võrra kõrgem kui Lätis või Leedus,“ märkis Voog. „Lõppkokkuvõttes tuleb meie võrdleva uuringu tulemustest üsna selgelt esile, et eestimaalased tunnevad end rahaasjades kindlamalt kui lätlased või leedukad. Suuremad sissetulekud on võimaldanud võtta suuremaid pangalaene, aga samal ajal ka rohkem säästa.“

Kantar Emor viis mahuka finantshoiakute uuringu esmakordselt läbi nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Selle käigus kaardistati elanikkonna üldine majanduslik olukord ja tulevikueesmärgid, aga ka laenude ja laenukäitumisega seonduv. Uuring käsitles ka säästmist ja investeerimist, maksekäitumist, inimeste ettevõtlikkust, krüptoraha temaatikat ning finantstehnoloogia ettevõtete tuntust. Igas riigis küsitleti tuhandet inimest. Leedus ja Lätis viidi küsitlus läbi sügisel, Eestis tänavu mais.