1. Avaleht
  2. Majandus
  3. Vaata, millised tööd võitsid Põhja-Tallinna uue tõmbekeskuse, Manufaktuuri kvartali arhitektuurikonkursi
Vaata, millised tööd võitsid Põhja-Tallinna uue tõmbekeskuse, Manufaktuuri kvartali arhitektuurikonkursi

Vaata, millised tööd võitsid Põhja-Tallinna uue tõmbekeskuse, Manufaktuuri kvartali arhitektuurikonkursi

Hepsor ja Tolaram Grupp teatasid, et investeerivad üheskoos 100 miljonit eurot endise Balti Manufaktuuri kompleksi territooriumi arendamisse, mille tulemusena tekib moodsate äripindade ja 550 korteriga mahukas uus elupiirkond ja Põhja-Tallinna tõmbekeskus. Arhitektuurikonkursi võitsid arhitektuuribüroode Molumba ja Kadarik Tüür Arhitektid tööd.

Kokku osales Eesti Arhitektide Liidu statuudi järgi korraldatud arhitektuurikonkursil viis bürood. Viieliikmelises žüriis oli lisaks mõlema arendaja esindajale ka Oliver Alver Tallinna Linnaplaneerimise Ametist ning Ralf Lõoke ja Terje Ong Eesti Arhitektide Liidu poolt. Konkursi tingimused võimaldasid välja valida ühe asemel kaks võidutööd ja seda võimalust ka žürii kasutas.

Kui arhitektuuribüroo Molumba võitis oma tööga „Tetris“ Manufaktuuri tn 7 uushoonestuse ja kvartali logistika osa, siis Kadarik Tüür Arhitektide töö „Sitsi Niit“ oli žürii hinnangul parim Manufaktuuri tn 5 asuvale vanale ja imposantsele tehasehoonele uue elu andmiseks, säilitades võimalikult palju hoone ajaloolist välimust.

Hepsori juhatuse liikme Henri Laksi sõnul soovitakse uue Manufaktuuri kvartaliga luua polüfunktsionaalne keskkond, nii-öelda linn linnas, kus sulandub kokku uus ja vana ning nii äriline kui ka elukondlik funktsioon. Oluline koht saab olema kultuuril ja meelelahutusel, linnaparkide rohelusel ning niisamuti luuakse alale uus piirkonna lasteaed. “Eesmärk on luua märgiline tõmbekeskus nii piirkonna elanikele kui ka kogu Tallinnale terviklikult,” märkis Laks.

Tolaram Investments AS-i juhatuse liige Tarvo Teder ütles, et Balti Manufaktuuri arenduse plaane on seatud juba mõnda aega. “Koos Hepsoriga oleme jõudnud nüüd niikaugele, et uue ambitsioonika elupiirkonna arhitektuurikonkurss on lõpule viidud ja ehitus saab järgmisel suvel alata,” märkis Teder, kelle kinnitusel investeerivad arendajad käesolevas etapis kokku ligi 100 miljonit eurot.

Manufaktuuri kvartalis kahe ettevõtte koostöös arendatavate elu- ja äripindade maht on kokku 70 000 ruutmeetrit, millest 6000 ruutmeetrit moodustavad äri- ja büroopinnad. Elupindadele rajatakse 550 korterit koos 750 parkimiskohaga. Järgmises etapis on arendajatel kavas rajada kvartalisse ka planeeringuga ette nähtud kõrghoone, mille arhitektuuriline osa lahendatakse eraldi.

Hepsor on Eesti üks juhtivaid kinnisvaraarendajaid, mis on rajanud lisaks suurele hulgale elukondlikule kinnisvarale ka Eesti esimesed rohelise mõtteviisi kontorihooned Tallinnas.

Balti Manufaktuuri ajalugu

  • 1898. aastal kinnitas keiser Nikolai II Balti Manufaktuuri Aktsiaseltsi Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku põhikirja.
  • Aktsiaselts omandas Tallinnas Telliskopli tee ja mere vahelisel alal krundi vabriku rajamiseks ning selle peahoone valmis 1900. aasta märtsiks.
  • Aastaks 1905. töötas puuvillavabrikus umbes 1 400 töötajat ehk ligi kümnendik kõigist Tallinna tööstustöölistest.
  • 1924. aastaks oli vabrikus 2000 töölist ning lisaks riidele valmistati ka mitmesugust lõnga ja vatti.
  • Tootmine saavutas kahe maailmasõja vahel kõrgtaseme 1928.-1929. aastal.
  • 1940. aastal vabrik natsionaliseeriti; 1941. aasta augustis põles vabrik sõjakeerises maha.
  • 1945. aastal alustati taastamistöödega ja järgmisel aastal valmis taas esimene tonn toodangut.
  • Riikliku aktsiaseltsina töötas vabrik kuni Eesti taasiseseisvumiseni.
  • 1990. aastatel läks vabrik Singapuri tekstiilifirma kätte ning nüüd ei toimu toomist juba aastaid.
Head Uudised GoodNews