Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ja KPMG Baltics allkirjastasid koostööleppe
KPMG Baltics OÜ ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum sõlmis lepingu, mille kohaselt tehakse koostööd vastutustundliku ja jätkusuutliku ettevõtluse edendamiseks Eestis. Ametlik kokkulepe peaks andma uut hoogu juba alustatud koostööle.
Kokkuleppe järgi otsivad pooled koos võimalusi, kuidas pakkuda siinsetele ettevõtetele senisest enam tuge vastutustundliku ettevõtluse rakendamisel äristrateegia osana. Jõud ühendatakse ka vastutustundliku ettevõtluse alase teadlikkuse tõstmiseks ettevõtlusmaastikul laiemalt.
Kokkuleppe olulise osana jätkatakse eelmisel aastal alustatud koostööd Eesti jätkusuutliku ettevõtluse indeksi koostamisel. KPMG Baltics aitab sel sügisel teist aastat järjest Foorumil analüüsida jätkusuutliku ettevõtluse indeksi koostamisel osalevaid ettevõtteid.
KPMG Balticsi nõustamisteenuste juht Karin Rätsep ütles, et peab koostööd Foorumiga äärmiselt oluliseks aitamaks edendada vastutustundlikku mõtteviisi Eesti ettevõtluses.
„Jätkusuutliku ettevõtluse indeksi audiitoritena soovib KPMG näidata eeskuju, kuidas panustada vastutustundliku ettevõtluse arengusse äritegevuse osana. Vastutustundlikkus on osa äritegevusest ja see tuleb kasuks turupositsiooni tugevdamisele ning kasumlikkusele – seda kinnitab ka KPMG rahvusvahelise võrgustiku kogemus Sustainability Servicesvallas,” sõnas Karin Rätsep.
„Usume, et koos KPMG-ga saame senisest edukamalt seda teemat ärisektori jaoks avada. Tahame näidata, kuidas vastutustundlik ettevõtlus on pikas perspektiivis edukalt tegutseda soovivate ettevõtete jaoks keskse tähtsusega teema, mis on tavapärane äri osa, mitte projektipõhine kõrvaltegevus. Koostöös saame ettevõtteid sel teemal ka praktiliselt toetada,“ rääkis Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi tegevjuht Marko Siller
Rätsepa sõnul on teadlikkus ilmaselgelt kasvamas.
„Kevadel läbiviidud KPMG uuring „Majanduse Pulss“ näitas, et üle poole küsitlusele vastanud Eesti ettevõtja ning juhi jaoks on vastutustundlik ettevõtlus eelkõige osa ettevõtte äristrateegiast ning igapäevasest äritegevusest. Vaid selge vähemus pidas seda esmajoones mainekujunduse vahendiks või ebaratsionaalseks moesõnaks ettevõtluses,“ lisas Rätsep.
