Analüütikud: Eesti majanduskasv on Euroopa tugevaimate hulgas
Statistikaameti andmetel kasvas majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 12,9%.
“Teise kvartali 12,9-protsendine SKP kasv oli suurem, kui me ootasime, kuid erilist üllatust see ei pakkunud. Tugev oli kasv ka esimese kvartali suhtes – sesoonselt ja tööpäevade arvuga suurenes SKP 4,3%. Nii on käesoleva aasta esimesel poolaastal suurenenud Eesti majandus aastases võrdluses juba 8,5%, mis on Euroopa Liidu tugevaimate kasvude hulgas. See kasv on ka oluliselt tugevam kui Lätis ja Leedus, kus majandused kasvasid esimesel poolaastal 4-5%,” ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kiire kasvu üheks põhjuseks on möödunud aasta teise kvartali majanduslangus, mis viis võrdlusbaasi väga madalale. Samas oli Eesti majandus käesoleva aasta teises kvartalis suurem ka kahe aasta tagusest samast kvartalist – täpsemalt 2019. aasta teise kvartaliga võrreldes 4,7%. Samuti ületas SKP teises kvartalis kriisieelse tipu 6,7 protsendiga. Tuleks aga arvestada, et statistikaamet parandas eelmise aasta majanduslangust veidi sügavamaks ja käesoleva aasta esimese kvartali kasvu väiksemaks.
Kui vaadata toodetud SKP-d ehk tegevusalade lisandväärtuste muutust, siis tuli üle 60% sellest töötleva tööstuse, transpordi- ja IKT sektorite kiirest kasvust. Tugeva panuse andis ka SKP arvestusse minevate maksude, eriti aga käibemaksu, suurem laekumise. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu toetab suurenenud nõudlus, sealhulgas välisnõudlus. Kaupade ekspordimaht suurenes aastases võrdluses 27% ja eksport koos teenustega isegi kolmandiku võrra. Samas jäi töötleva tööstuse lisandväärtus allapoole kahe aasta tagusest tasemest. Transpordisektori kasvu andsid suurema panuse laondust ja veondust abistavad tegevusalad ning maanteetransport. Samuti tõusis transpordisektori lisandväärtus viiendiku võrra kõrgemale kahe aasta tagusest tasemest. IKT-sektor on näidanud tugevat kasvu juba pikemat aega ja kasvas ka teises kvartalis kolmandiku võrra.
“Kuigi majutuse ja toitlustuse tegevusala lisandväärtus suurenes teises kvartalis 45%, tuli see kasv eelmise aasta väga madala taseme pealt ja kahe aasta taguse tasemega võrreldes oli lisandväärtus ikka veel 40% madalam. Kunsti ja meelelahutuse lisandväärtus on languses olnud juba 8 kvartalit järjest ja oli teises kvartalis viiendiku võrra madalam kui kaks aastat tagasi,” märkis Mertsina.
Eratarbimine pöördus teises kvartalis tugevale kasvule, suurenedes 12,5%. Samuti tõusis eratarbimise maht üle kahe aasta taguse taseme. Neljandat kvartalit järjest jätkus investeeringute ülitugev kasv – teises kvartalis 60%. Nii nagu varem, olid selle taga Volkswageni tarkvarainvesteeringud Eestis asuvasse tütarettevõttesse. Teises kvartalis oli selliste investeeringute suurus üle 600 miljoni euro. Aasta esimesel poolel tegi VW investeeringuid esialgsete hinnangute järgi üle 1,2 miljardi, mis on ligikaudu 9% poole aasta SKP-st. Selliste investeeringute mõju SKP-le on aga marginaalne, kuna need arvestatakse ka impordis, samas kui panus lisandväärtuse loomisse on veel väga väike. Tuleks aga arvestada, et investeeringud suurenesid ka Volkswageni mõjuta. Tugev mõju majanduskasvule oli ka varude suurenemisel, mille maht püsivhindades SKP-s tõusis 6 protsendini.
Augustis Eesti majanduse üldine sentiment veidi nõrgenes, kuid on viimase nelja aasta kõrgeim. Üle kriisieelse taseme on tõusnud kõikide, väljaarvatud tarbijate, kindlustunne ning tööstussektori tootmise ja ekspordi lähikuude väljavaated. Tõsi küll, tööstus- ja teenustesektori lähiaja väljavaated muutusid augustis vähem optimistlikumaks, kuid on jätkuvalt väga head. Kolmandas kvartalis tugev majanduskasv Eestis jätkus. Euroala majanduse ostujuhtide indeks, mis näitab majandusaktiivsust, langes veidi augustis, kuid on ikka veel viimase 15 aasta kõrgeimal tasemel. Ebakindlust suurendab koroonaviiruse deltatüve või uute tüvede laiem levik, samuti häirivad tootmist mitmed tarneraskused.
“Septembris laekub teisest sambast võetud rahast inimeste arvetele veidi üle miljardi euro, mis on selle aasta SKP-st 3,6%. See peaks suurendama eratarbimise ja eluasemeinvesteeringute mahtu nii sel kui ka järgmisel aastal ning andma majanduskasvule lisahoo. Swedbanki eelmisel nädalal avaldatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 8% ja järgmisel aastal 4%. Täpsustame seda numbrit sügisel avaldatavas uues majandusprognoosis,” sõnas Mertsina.
LHV majandusanalüütik Kristo Aab täheldas, et tänavusest teisest kvartalist kiiremat kasvu on Eestis nähtud vaid 1997. aastal. “Lähedale jõuti ka eelmise buumi ajal, kui majandus kasvas hooti üle 10%-te hüpetega. Kui toona oli tegemist majanduse totaalse ülekuumenemisega – palgad kasvasid 15-20% aastas ja majapidamiste säästumäär oli negatiivne ehk tarbiti rohkem, kui sissetulek seda võimaldas –, siis tänavu peegeldab ülikiire kasv peamiselt mullust madalat võrdlusbaasi. 2019. aasta sama perioodiga võrreldes oli kasv 5%, mis tähendab, et sisuliselt on majandus jõudnud tagasi kriisieelsele kasvutrajektoorile,” ütles ta.
Veidi alla kahe kolmandiku kogu majanduskasvust tuli kokku kolmest tegevusalast: veondus ja laondus, töötlev tööstus ning info ja side. Neist esimesed kaks olid aasta tagasi ka enim kannatada saanud tegevusalade hulgas ehk nende jõuline tagasipõrge on suures osas põhjendatav madala võrdlusbaasiga. ITK-tegevusala on viimase paari aasta jooksul kujunenud aga Eesti majanduse tõeliseks veduriks. Tegevusala osatähtsus sisemajanduse kogutoodangu struktuuris on tõusnud 5,5% juurest 2018. aasta lõpus 8,6%-ni tänavu teises kvartalis. Potentsiaali kasvuks jätkub ka edaspidi, sest vakantsidearv sektoris püsib jätkuvalt kõrge ja ühe IT-töötaja loodud lisandväärtus ületab Eesti keskmist ligikaudu kahekordselt.
Töötlevas tööstuses kasvas loodud lisandväärtus aastatagusega võrreldes viiendiku võrra, kuid kriisieelset taset ei ole veel täielikult saavutatud. Väljavaated lähitulevikuks on aga positiivsed, sest nõudlus kasvab nii riigis sees kui ka väljaspool ning ettevõtjate kindlustunne on seetõttu enneolematult kõrgel tasemel. Viimastel kuudel on hoogsalt imporditud vahetarbekaupu ehk n-ö tootmisprotsessi sisendmaterjali, mis kinnitab, et valmistutakse aasta lõpus eesootavaks tarbimisbuumiks.
“Kogu kriisi vältel enim raskustesse sattunud majutuses ja toitlustuses oli teises kvartalis näha esimesi taastumise märke. Turistidehulk suurenes aastavõrdluses üle 70%. Tõsi, seda peamiselt siseturistide arvelt, kuid ka välismaalt külastati Eestit rohkem kui mullu. Loodud lisandväärtus kasvas sektoris ligemale 45%, kuid kriisieelse taseme saavutamiseni on veel pikk tee minna. Nukram tundub olukord meelelahutussektoris, mis pole kriisist senini taastunud ja liigub endiselt kokkutõmbumise kursil,” lausus Aab.
Teisel poolaastal saab majanduse üheks domineerivaks jõuks kindlasti sisenõudluse kasv, mis saab septembris tugeva tõuke pensionisüsteemist väljavõetud rahade laekumise näol. Küsitluste põhjal suunatakse vähemalt pool väljavõetud ligikaudu miljardist eurost otse tarbimisse, teise ringi efektide kaudu võib see summa pigem suureneda. SKP kontekstis tähendab see ligikaudu 3-5% suurust lisasüsti eratarbimisse ehk kuni 2% suuremat panust sisemajanduse kogutoodangusse. Arvestades, et ettevõtete tootmisvõimsuse rakendatus on täna juba ajaloolise maksimumi lähedal ja kvalifitseeritud tööjõudu endiselt napib, võib juhtuda, et tööstussektor jääb ettevaates suurenenud nõudluse rahuldamisega hätta ja majanduskasvu hakkavad piirama pakkumispoolsed tegurid.
