FOTOD I Milline on elu ilma aedadeta? Elamumess näitab tulevikulahendusi
Milline peaks olema tänapäevane elukeskkond, mis kestab ja kõnetab ka aastakümnete pärast? Elamumess 2025, mis algas 4. juunil ja toimub selle nädala lõpuni Jõelähtme golfikülas, püüab sellele vastata mitte teooria, vaid praktiliste lahenduste kaudu. Mess ei keskendu vaid majadele, vaid laiemale küsimusele: kuidas saaks Eestis ehitada läbimõeldumalt, kestlikumalt ja ruumiliselt paremini? Messile ehitatud majad ei ole tüüpprojektid ega pelgalt arhitektuurinäited. Need on elukeskkonnad, kus on katsetatud uusi materjale, vaadatud ümber harjumuspäraseid lahendusi ning otsitud tasakaalu looduse, ruumi ja inimeste vahel. Iga osaleja – olgu ta tootja, arhitekt või arendaja – on panustanud oma kogemuse kaudu sellesse, et näidata, kuidas erinevad valikud mõjutavad eluruumi tervikuna.
Idee, mis sündis keerulistel aegadel
Elamumessi korraldaja Mait Schmidt ütleb, et selle sündmuse taga on aastatepikkune töö ja kindel usk ideesse, mida paljud alguses kahtluse alla seadsid. See ei olnud lihtne ega kiire tee. “Kui Elamumessi tiimiga alustasime, siis oli majanduses keeruline aeg – koroona, sõda Ukrainas, energiahindade tõus. Paljud ei uskunud, et suudan leida ettevõtted, kes on valmis oma raha eest siia maju ehitama,” meenutab Schmidt.
Ometi õnnestus tal samm-sammult ettevõtteid veenda, pakkudes neile mitte pelgalt osalust üritusel, vaid võimalust panustada millegi suurema – tuleviku kodu loome – kujundamisse. „Ma rääkisin neile, et kui nad loovad siin midagi kvaliteetset ja läbimõeldut, võib sellest sündida uus toode, mida soovivad nii Eesti kui ka välismaised kliendid. Elamumess ei ole ainult kohaliku turu jaoks – see on võimalus näidata, mida me suudame, ka rahvusvahelisel tasemel.“
Kui Elamumessi tiimiga alustasime, siis oli majanduses keeruline aeg – koroona, sõda Ukrainas, energiahindade tõus. Paljud ei uskunud, et suudan leida ettevõtted, kes on valmis oma raha eest siia maju ehitama.
Elamukvartalist elukeskkonnaks
Messi toimumispaik, Jõelähtmel asuv EGCC Golfiküla, pole lihtsalt majade kogum. Tegemist on teadlikult kujundatud elukeskkonnaga, kus loodus, arhitektuur ja tehnoloogia on ühendatud üheks tervikuks. “Siin pole tegemist lihtsalt individuaalmajadega, vaid tervikliku elukeskkonnaga. Me ei tahtnud teha lihtsalt uusarendust – siin on midagi palju enamat,” ütleb Schmidt.
Peaarhitekt Emil Urbeli sõnul on üks messiala iseloomulikumaid jooni aiavaba planeering. See loob avatud ruumilise tunnetuse ja tugeva seose ümbritseva loodusega. “Me ei tahtnud, et krundid oleksid piiratud aedade ja taradega. Siin on kõik ehitatu osa ühtsest vabast maastikust, kus peamist rolli mängib loodus,“ lausub ta.
Puit kui kohandatav ja ajas kestev lahendus
Messil osalev Woodcraft esindab vastukaaluks betoonile puitehituse uut põlvkonda. Ettevõtte messimaja on loodud koostöös arhitekt Kristo Põlluaasaga ja keskendub kliendikesksele “bespoke” lähenemisele.
“Meie fookus on kohandatud lahendustel. Klient tuleb oma sooviga ja meie meeskond aitab selle teostada,” selgitab Woodcrafti esindaja Mihkel Lekk.
Woodcrafti lahendused põhinevad liimpuidul ja eeltoodetud puitraam-elementidel, mis tagavad stabiilsuse, kiire ehituse ja vähese vajumise. Ettevõte on kogu ehitusprotsessi jäädvustanud kaameratega – see aitab külastajatel mõista, kuidas puitmaja tegelikult sünnib. „Messi külastajad näevad valmis maja, aga me tahame neile näidata ka seda, kuidas kõik alguse sai. Oleme filminud kogu ehituse nullist lõpuni – geodeetilistest töödest elektri ja viimistluseni välja. Lõpuks saab vaadata kokku monteeritud videot, mis annab parema ülevaate sellest, kuidas puitehituse erinevad kihid kokku pannakse.”
Arhitektuurne identiteet ja tehniline täpsus
Arhitekt Kristo Põlluaas toob Elamumessile kaks isikupärast hoonet – VIIV maja ja Valge Maja. Esimene neist ühendab vaskpleki ja puidu soojuse minimalistlikuks, ajatu tervikuks. Teine demonstreerib tehases toodetud elementide abil kiiret ja täpset ehitusprotsessi. “Ma ei taha sattuda trendide lõksu. Eesmärk on luua midagi ajatut, mis töötab ka aastate pärast,” ütleb Põlluaas.
Tema sõnul on kõik materjalid head, kui neid kasutatakse õigesti. Puit on tema jaoks küll südamelähedane, aga alati lähtutakse kontekstist ja otstarbest. “Me proovime kombineerida puidu ja insenertehnilised lahendused nii, et tulemus oleks omanäoline ja mugav.”
Ma ei taha sattuda trendide lõksu. Eesmärk on luua midagi ajatut, mis töötab ka aastate pärast.
Tootja uues rollis: Lasita kogemus
Messil astub uude rolli ka akna- ja uksetootja Lasita. Kui seni on ettevõte tuntud puitakende tarnijana, siis nüüd on nad ise ehitanud terve maja, et testida oma toodete sobivust terviklahenduses. “See ei ole meie igapäevane tegevus ja maja ehitamine ei ole kindlasti lihtne, aga läbi selle protsessi õpime me ka ise paremini nägema, kuidas meie tooted töötavad,” ütleb tegevjuht Karl-Martin Rammo.
Lasita on olnud aastaid aktiivne Soome Asuntomessul, kuid Eesti esimene Elamumess oli neile hea võimalus. Lisaks messimajale rõhutab Lasita jätkusuutliku tootmise tähtsust: nad on Eesti esimene aknatootja, kellel on EPD ehk Environmental Product Declaration.
“Meie eesmärk on maksimaalselt jätkusuutlik toode ja võimalikult väike CO₂ jalajälg,” märgib Rammo.
Meie eesmärk on maksimaalselt jätkusuutlik toode ja võimalikult väike CO₂ jalajälg.
Kvaliteetne elukeskkond algab koostööst
Elamumessi keskmes ei ole pelgalt uued majad, vaid uus arusaam elamisväärsest keskkonnast. Arhitektide looming, tootjate teadmised ja arendajate julgus kohtuvad siin viisil, mis loob midagi enamat kui lihtsalt majad. “Me ei korralda lihtsalt ühte sündmust, see on algus uuele kvaliteedile kodude ehituses,” ütleb Mait Schmidt.
