LHV analüütik Kristo Aab: tööstus on taastumas 2019. aasta tasemele
Viimastel päevadel avaldatud statistika viitab üheselt, et Eesti tööstussektor on kriisist läbi tulnud ja jõudnud tagasi 2019. aastal saavutatud tasemeteni, kirjutab LHV majandusanalüütik Kristo Aab.
Tootmine kasvas mais kõikides tööstuse tegevusalades, enim panustasid kokkuvõttes puidu- ja metalltoodete ning mootorsõidukite tootmise tegevusalad. Võrreldes aprilliga toimus tootmises isegi väike tagasiminek, mis oli peamiselt põhjustatud energiatööstuse väiksemast tootmismahust. Töötlevas tööstuses jäi tootmismaht kuises võrdluses enam-vähem samale tasemele.
Töötlev tööstus on Eestis suurim ekspordiallikas, mistõttu on selle edukas käekäik riigi rikkuse kasvuks hädavajalik. Ligikaudu kaks kolmandikku toodetud kaupadest eksporditakse igakuiselt teistesse riikidesse. Nii oli see ka tänavu mais. Kaubaeksport kasvas möödunud aasta maiga võrreldes suisa 47%, kuid suurem osa sellest oli nii-öelda baasiefekt ehk iseloomustas mullusest august väljaronimist. 2019. aasta maiga võrreldes oli kasv 10%. Suure panuse kaubaekspordi suurenemisse on viimastel kuudel andnud ka ekspordihindade kasv. Mais võis pelgalt hinnatõusu arvele kirjutada ligikaudu kolmandiku saavutatud kasvust, sest ekspordihinnaindeksiga korrigeeritult suurenes kaupade väljavedu 32%.
Tavapäraselt mõjutasid kaubaekspordi kasvu enim mineraalsete kütuste ja elektroonikaseadmete väljavedu. Esimene suurenes aastaga 120 miljoni (+153%) ja teine 93 miljoni (+61%) euro võrra. Märkimisväärne oli ka transpordivahendite väljaveo suurenemine 51 miljoni (+85%) euro võrra. Suuremat kohapealset lisandväärtust pakkuvates tegevusalades (aluseksport ehk vähemalt 50 % kodumaise lisandväärtusega kaupade väljavedu) suurenes väljavedu aastavõrdluses 34%, kusjuures kasvutempo jäi eelmise kuuga võrreldes sarnaseks. Olulisemateks veduriteks olid puidu- ja mööblisektor ning metalltoodete tootmisharu.
Tööstusettevõtete üldine kindlustunne on viimastel kuudel kerkinud rekordkõrgele. Igakuist tootmismahtu on edukalt kasvatatud ning suurenenud on nii kodumaised kui ka piiritagused tellimused. Üha enam ettevõtjaid on taas rinda pistmas kvalifitseeritud tööjõunappusega. Ajaloolises kontekstis väga kõrgele tasemele jõudnud seadmete rakendatus viitab suurenenud investeeringuvajadusele sektoris. Vaatamata taastunud nõudlusele on ettevõtete laovarud kasvanud viimaste aastate kontekstis enneolematult suureks. Ühest küljest on see tõenäoliselt märk sellest, et kogu toodangut ei ole lihtsalt ajaliselt suudetud veel ära müüa. Teisalt on pandeemia käigus ilmsiks tulnud rahvusvaheliste tarneahelate haprus muutnud ettevõtjad mõnevõrra ettevaatlikumaks ja seetõttu võib laovarude suurenemine tähendada ka aastaid domineerinud n-ö null-laovarudega tootmistrendi murdumist. Täpsemateks järeldusteks on selles osas veel liiga vähe andmeid.
