LOOGILINE SAMM I Kalle Pallingu firma hakkas pakkuma kindlustust autonoomsetele sõidukitele
Cachet on võtnud oma fookusesse ka autonoomsed sõidukid ning neile sobivate liikluskindlustuste pakkumise.
“Tehnoloogia kiire areng ja muutlik elukorraldus tekitab pidevalt uusi olukordi, mis vajavad ümbervaatamist, kas tänane toimimine on sobilik ka homme. Täpselt selline on olukord hetkel ka kindlustusmaailmas. Tänu isejuhtivate sõidukite võidukäigule on tekkinud olukord, kus keegi päris täpselt ei tea, kes ja mis ning kuidas peaks olema kindlustatud. See segadus vajab lahendust ja seda Cachet pakub,” sõnas Cachet’ kaasasutaja Kalle Palling.
“Nagu nägime jagamismajanduse tulekul, valitseb ka isejuhtivate sõidukite kindlustamises hetkel varasemate kogemuste puudumise tõttu turul nõutu olukord,” selgitas Palling ning lisas, et taolised uuenduslikud lahendused nõuavad kindlustuselt ka uuenduslikku lähenemist. “Isejuhtivate sõidukite kindlustamine oli meie jaoks väga loogiline samm, kuna meil on olemas andmed, millal, kus ja kaua nad sõidavad ning sõidukite käitumuslik iseloom. Arvestades, et isejuhtiva sõiduki sensoorika on alati suunatud liiklusele, sõiduk on läbinud enne tänavalegaalseks saamist kümneid tuhandeid kilomeetreid ning on iga uue kilomeetri läbimisega järjest targem. Meie kindlustusmaailmas teed rajada ei karda,” lisas Palling.
Isejuhtivad sõidukid, mis alles hiljuti olid osaks ulmekirjandusest, on vaikselt igapäevase transpordi reaalsuseks saamas. Starshipi pakirobotid on Mustamäel juba püsiliiklejad ning Auve Techi logode all on valminud Eesti esimene inimesi transportiv isejuhtiv väikebuss. Tehnoloogia areng autonoomsete sõidukite vallas on käimas täies hoos, mis seab suured ootused paindlikkuse osas ka seadlusandlusele ja kõigile tugistruktuuridele. Ebasoodsates tingimustes võivad tehnoloogia arengut pärssida ka näiliselt kõige väiksemad takistused, nagu näiteks liikluskindlustus, mis on kohustuslik kõigile tänavaliikluses osalevatele sõidukitele.
Eestlased on alates Skype’i loomisest haaranud tehnoloogiavallas maailma mastaabis järjest tugevamat mõju. Tänaseks on eestlased tegemas ilma ka isejuhtivate sõidukite maailmas. Eesti ettevõte Auve Tech on toonud turule maailma kõige kompaktsema ning paindlikuma elektrilise isejuhtiva väikebussi viimase-miili inimeste transpordiks, mis lisaks Eesti tänavatele on teenindanud reisijaid juba ka Soome ja Kreeka linnapildis. Avalikel teedel opereerimine on reaalsuseks saanud samas ainult tänu Eesti ametkondade ja teiste tugistruktuuride paindlikkusele. Eesti on seejuures paljudele teistele riikidele autonoomsete sõidukite vallas suureks eeskujuks ning teerajajaks.
Isejuhtiva sõiduki tänavalegaalseks tunnistamine on pikk protsess, täis konkreetseid nõudeid ning eeldusi sõidukile. Seejuures üks üllatavamaid takistusi sel teel on tavapärase liikluskindlustuse hankimine sõidukile, mis isejuhtivate puhul on kõike muud kui tavapärane protsess. Kui üldjuhul lähtuvad kindlustusseltsid oma riskianalüüsides sõidukijuhi ajaloost ning analoogsete sõidukite riskimäärast, siis näiteks autonoomsete busside kohta seda ajaloolist infot vähese praktika ja kogemuse tõttu kindlustuspakkujatel lihtsalt veel ei ole. Sarnane olukord tekkis ka pärast sõidujagamise legaliseerimist, mil Taxify ja Uberi juhid, kes sõitsid vaid paar korda nädalas, pidid kindlustusseltside vähese kogemuse tõttu hakkama tasuma taksodele mõeldud kindlustuse tasusid.
