Avaleht Majandus Luminor: majandused taastuvad 2008. aasta kriisiga võrreldes kordades kiiremini
Luminor: majandused taastuvad 2008. aasta kriisiga võrreldes kordades kiiremini

Luminor: majandused taastuvad 2008. aasta kriisiga võrreldes kordades kiiremini

Eesti toimetulek pandeemiaga on olnud Euroopa parimate seas, kui arvestada, et majanduskasv on viimaste kuudega suundunud jõulisele kasvutrendile, lubades uute töökohtade lisandumist ja tärkavat sissetulekute kasvu. Kuidas on tänavune kriisist taastumine võrreldav 2008. aasta majanduskriisiga ja mida on majandusest oodata?

“Vastupidiselt 2008. aasta majanduskriisile on pankade tänavune tugev finantsseis võimaldanud olla kriisis hoopis abiks,” ütleb Luminori peaökonomist Tõnu Palm. Koroonakriisi ajal said pangad koos keskpankadega hoida ära majanduse finantseerimise hangumise ning jätkata ka kriisi haripunktis laenude pakkumist ja refinantseerida võlgasid. „Ettevõtjatele ja töövõtjatele tuli appi riik eelarve kärbete ärahoidmisega ja lisaeelarve stiimulitega. Need on olulised erinevused, miks kindlustunne ja majandused taastuvad kordades kiiremini kui 2008. aasta kriisist,” selgitas Palm.

Ta on lähituleviku väljavaate osas optimistlik ja toob välja, et Euroopa majandused näitavad koroonapiirangute leevendamise taustal juba jõulist elavnemisest. Vaktsineerimise ja piirangute leevendamise toel kogub arenenud riikide majanduskasv teises kvartalis hoogu, seejuures euroalas ületab ettevõtete ja tarbijate kindlustunne koguni kriisieelset taset ning tööstuse kõrval on kasv jõudnud teenusteharudesse. Kasvavad tööhõiveootused viitavad, et tööpuudus asub langustrendile.

„Eesti peamine eksporditurg – euroala – pöördub teises kvartalis taas kasvule, osa hoiustest leiab tee tarbimisse, mistõttu lubab suvine tarbimise mikrobuum vaadata Eesti majanduse lähikvartalite väljavaatele märksa positiivsemalt. Isegi Saksamaa reserveeritud tarbijate seas oli juunis esmakordselt rohkem optimiste kui pessimiste. See kõik osutab sellele, et oodatud tugev 5% majanduskasv on jõudnud kohale lihtsalt veidi varem ja on püsivam,” selgitas Palm optimistlikult.

Majandustel on tulnud õppida viirusega koos elama ja see õnnestub seda paremini, mida kõrgem on vaktsineerituse tase ja targemalt suunatud majandusstiimulid. Lisaks võimaldab e-kaubanduse kasvav osakaal tarbekaupade ostude kõrval pakkuda üha paremaid lahendusi ka erinevate teenuste ja isegi püsikaupade soetamiseks, vähendades seega koroonapiirangute negatiivset mõju. “On märkimisväärne, et Eesti oli teise karmi viiruselaine raames suuteline demonstreerima jaemüügi stabiilsust ja kahekohalisi kasvunumbreid alates aprillist. Viimase kahe kuu keskmine jaemüügi mahukasv on Eestis 18% aasta baasil,“ kirjeldas Palm.

Tarbijate kasvavast panusest annavad märku eluasemelaenude turg ja ka näiteks positiivsed arengud liisingu- ja autoturul, mis on sarnaselt teistele Euroopa riikidele selgelt aktiviseerunud pandeemiaseisakust. Uute eluasemelaenude kuine käive jõudis mais 170 miljoni euroni, mis on viimase 13 aasta rekord. Ka Eesti uute sõiduautode turg on nüüd tugevas kasvus, jäädes käesoleva aasta esimeses pooles vaid 7% maha 2019. aasta tasemest. Seejuures juuni uute sõiduautode müük 2600 autoga ületas koguni ülemöödunud aasta taset ja tähendas 63% aastakasvu madalalt võrdlusbaasilt.

Kriisist kiire taastumine 

Kui globaalse finantskriisi järel võttis Euroopa majanduskindlustunde taastumine põhjast kriisieelsele tasemele kaks aastat aega, siis koroonakriisi puhul läks aega poole vähem. Suur roll on rekordiliselt jõulistel majandusstiimulitel ja koordineeritud tegevusel. „Pandeemia ajal hästi toime tulemine ja kiire taastumine on suuresti tänu eelnevas majanduskriisis saadud õppetundidele. Eelmisest kriisist väljumine võttis Eestil aega neli kuni kuus aastat, praegusest kriisist taastumine on Eesti puhul olnud kordades kiirem,“ sõnas Palm.

Olgugi et majanduskasv näitab jõulist kasvutrendi ja pangad olid hästi kriisiks ettevalmistunud, sai tööhõive kriisis tugevalt pihta ja sellel on negatiivseid mõjusid ka demograafiale (sündimusele, perekonna loomisele jne). Koroonakriisi ajal kannatas teadagi mitmed teenustesektoriharud, sh majutus- ja toitlustussektor. Enim töötavad nendes sektorites noored ja ülikooli kõrvalt töötavad tudengid, kes kriisi tõttu ka töökohad kaotasid. “Täna on olukord noortel tööturul jätkuvalt Euroopas keeruline, kuid positiivselt poolelt on restoranid ja kohvikud taas avatud ja ka turism on tasapisi naasmas,” nentis Palm.