Avaleht Majandus Majandus- ja taristuminister Taavi Aas: kliimapaketis ei saa kõiki riike ühe joonlauaga mõõta
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas: kliimapaketis ei saa kõiki riike ühe joonlauaga mõõta

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas: kliimapaketis ei saa kõiki riike ühe joonlauaga mõõta

Euroopa Liidu kliimapaketiga „Fit for 55“ plaanitakse luua paremad eeldused alternatiivkütuste taristu arendamiseks ja keskkonnasõbralikemate sõidukite kasutuselevõtuks. Eesti toetab taristu arendamist, kuid peab seejuures oluliseks asukohapõhist lähenemist.

„Transport on energeetika kõrval suurim kasvuhoonegaaside õhku paiskaja ning pole kahtlustki, et peame kogu Euroopa Liiduga pingutama ning arendama alternatiivkütuste taristut, et sektorit rohelisemaks muuta,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Kliimapaketi läbirääkimistel seisab Eesti siiski selgelt selle eest, et liikmesriikidele jääks teatav otsustusõigus rajada taristu vastavalt eri piirkondade asustus- ja liiklustihedusele.“

Kliimapaketi läbirääkimistel seisab Eesti siiski selgelt selle eest, et liikmesriikidele jääks teatav otsustusõigus rajada taristu vastavalt eri piirkondade asustus- ja liiklustihedusele.

Euroopa Komisjon on teinud detailsed ettepanekud elektrisõidukite laadimispunktide vahemaade, võimsuste ja valmimisaegade osas. Näiteks peaks komisjoni ettepaneku kohaselt paigaldama 2030. aastaks üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) põhivõrgul kergsõidukitele iga 60 kilomeetri kohta vähemalt 600-kilovatise võimsusega üldkasutatava laadimispunkti ja raskeveokitele 3500-kilovatise laadimispunkti mõlemal sõidusuunal.

„Eestis on laadijate võrgustikuga kaetud kõik peamised kõrge liiklustihedusega maanteed, lisaks leidub laadimiskohti linnades ja asulates. Kindlasti peab elektriautode lisandumisel laadimisvõimalusi vastavalt tarbimisvajaduse kasvule suurendama, kuid komisjoni ettepanekul peaks kõiki piirkondi ühe joonlauaga mõõtma. Nõudmised, mis on õigustatud Lääne-Euroopa suurlinnade lähedal kiirteedel, pole aga kindlasti asjakohased igal pool Eesti oludes, kus on väiksemad veomahud ning vähem sõitjaid,“ märkis minister Aas. „Meie eesmärk peab olema, et kehtestatavad nõuded oleksid maksimaalselt lähedal turu tegelikule vajadusele.“

Meie eesmärk peab olema, et kehtestatavad nõuded oleksid maksimaalselt lähedal turu tegelikule vajadusele.

Alternatiivkütuste taristu määruse läbirääkimistel rõhutab Eesti ka biogaasi tähtsust ning selle kasutamise olulisust TEN-T võrgustiku alternatiivkütuste taristus, eelkõige raskeveokites ja ühistranspordis. „Biogaas on konkurentsivõimeline kütus veondussektori dekarboniseerimiseks ning selle potentsiaali tuleb kindlasti kasutada,“ ütles Aas. Lisaks toetab Eesti eelnõus väljapakutud eesmärki rajada 2030. aastaks ka toimiv vesinikutanklate taristu.

Transport moodustab umbes viiendiku kogu EL-i kasvuhoonegaaside heitmest. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb Euroopa Liidus transpordist pärinevaid heitkoguseid vähendada 2050. aastaks 90%. Laiem eesmärk on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitmeid võrreldes 1990. aastaga vähemalt 55% võrra ning saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.