Mida tähendab asjade internet ja kuidas see meie elu paremaks teeb?
Lihtsalt öeldes on asjade internet ehk Internet of Things (IoT) omavahel ühendatud internetiühendusega seadmete võrk, milles olevad seadmed jagavad ja vahetavad informatsiooni kasutajale, üksteisele ning täidavad koos teatud ülesandeid. Need nutikad seadmed võivad olla nii nutitelefonid, külmikud, pesumasinad, nutikellad, meditsiiniseadmed, hooned kui ka lennuki mootorid. Lihtsaim asjade interneti näide see, kui garaažiuksed saavad aru, et omaniku auto on läheduses või kui omanik saadab käsu ukse avamiseks oma nutitelefonilt. Uuringud näitavad, et astume peagi asjade interneti ajastusse, millest saab 2016. aasta tehnoloogiatrend. Aastaks 2025 võib asjade interneti tööstuse väärtus olla juba kuni 11,1 triljonit dollarit.
Asjade internet kodus
Kõige rohkem leiab asjade internet hetkel kasutust kodumasinates. Näiteks LG HomeChat ja SmartThinQ sensorid lubavad kasutajatel suhelda oma nutikate LG kodumasinatega tänu NFC-ühendusele nende nutitelefonides või tahvlites. Omanik võib vaevata nutitelefonist kontrollida oma pesumasina programmi, külmiku sisu, lülitada ahju sisse või isegi lihtsamaid tehnilisi tõrkeid lahendada. Lisaks mugavustele aitavad IoT seadmed ka energiakulul silma peal hoida ning sellega ka raha säästa.
Asjade internet tänavatel
Kodust väljaspool võib asjade internetti kohata nutikates kogukondades või nutilinnades, mida plaanitakse peagi rajada näiteks Singapuris, Suurbritannias, USAs ja Hiinas. Suurenenud ühenduvus saab linnades mõju avaldada näiteks kanalisatsioonisüsteemile, elektriühendustele ja transpordisüsteemile. Näiteks ühendatud sensorid tänavatel või veejaotussüsteemides saaksid jälgida muutusi õhukvaliteedis või tuvastada lekkeid. Neid andmeid võib omakorda kasutada linnaplaneerimises ning tervisepoliitikas. Asjade internet võib aidata ka liikluse reguleerimist – reaalajas saadavaid andmeid saab kasutada fooritulede ajastamiseks ummikute ajal või hõreda liikluse puhul. Põllumajanduses on sensorid suureks abiks näiteks pinnase olukorra jälgimiseks.
Asjade internet tervishoius
Asjade internetil on ka suur potentsiaal pakkuda arenguhüpet tervishoiu sektorile. Tervisenäitajate pidev jälgimine on mõnede patsientide puhul väga vajalik. See loob võimaluse järgmise generatsiooni nutiseadmetele, et suurendada nende funktsionaalsust, pakkuda väärtuslikumaid andmeid ning vähendada vajadust patsiendi ja arsti otseseks kohtumiseks. Haiglad kogu maailmas on hakanud kasutama selliseid progressiivseid tehnoloogiaid nagu näiteks „nutikad voodid“, mis suudavad tuvastada, kui keegi voodis lamab või püsti üritab tõusta. Veel üks valdkond, kus sellisest intuitiivsest tehnoloogiast võiks kasu olla on koduravil olevad patsiendid – nutiseadmed saavad automaatselt laadida pilve andmeid näiteks selle kohta, kui ravimid on jäetud võtmata või muude indikaatorite kohta, millest tuleks hooldajale teada anda. Tervist monitoorivad seadmed aitavad vähendada tervishoiu süsteemi finantskoormust ning vananeva rahvastiku puhul aidata kaasa kvaliteetsele ja pikale iseseisvale kodusele elule.
Asjade internet äris
Peamised ärilised eelised, mis asjade interneti puhul tekivad on tegevuse tõhususe kasv, suurenenud funktsionaalsus ning täiendava tulu teenimise võimaluste kasv sellistes sektorites nagu näiteks tootmine, energiahaldus, transport, põllumajandus ja muud. Lühidalt aitab see saavutada madalamaid tegevuskulusid ning võita uusi kliente.
Näiteks jaemüügi puhul kasutatavad automaatkassad võtavad klientide ostude eest automaatselt raha samal ajal, kui ta oma ostudega poest välja jalutab. Eestis on näiteks sarnane progressiivne tehnoloogia kasutusel Tallinna ja Tartu ühistranspordis, kus saab bussipiletina kasutada vaid üht kaarti, millelt bussisõidu ajal automaatselt raha maha võetakse. Asjade internet pakub lõputult võimalusi pakkuda personalalseid pakkumisi vastavalt inimese asukohale, ostuajaloole või muudele andmetele.
Asjade interneti turvalisus
Asjade internet ja suurenenud ühenduvus toovad aga lisaks võimalustele kaasa ka riske. Igas sekundis suurte andmekoguste edastamine toob kaasa suurimad asjade interneti väljakutsed – turvalisus ja andmekaitse. Mida rohkem inimeste liikumise, tervise, suhtluse ja tegevuste kohta infot kogutakse, seda enam tuleb avalikkust harida ka asjade interneti kohta. Eriti selle kohta, kuidas saadud andmeid kogutakse ja kasutatakse.
