Avaleht Majandus Soome lahes saab mullusest tunduvalt rohkem lõhet püüda
Soome lahes saab mullusest tunduvalt rohkem lõhet püüda

Soome lahes saab mullusest tunduvalt rohkem lõhet püüda

Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused 2019. aastaks nii Läänemerele kui ka Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvele.

„Kõnekaim muudatus on kahtlemata meie Soome lahe lõhekvoodis. Tolle saavutamine oli suur töövõit, mille vilju sel aastal maitsta saab,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Nimelt, Eestil on Läänemeres kaks lõhekvooti: avaosa oma on ligi 2000 kala ja Soome lahe oma umbes 1000. Kuna avaosa kvoodist püütakse tegelikkuses välja vaid 30% ja Soome lahe kvoot täitub juba enne hooaja lõppu, oli igati loogiline võtta sealt, kus jääb üle, ja lisada sinna, kus on puudu.

„Tegime ettepaneku  tõsta Soome lahe 1000-pealisele lõhekvoodile Läänemere avaosa omast 400 kala lisaks,“ lisas Kiisler. Koos 2018. aastast ülekantava kvoodiosaga võib Soome lahest püüda kuni 1510 ja avaosast 1519 lõhet.

Tänavuseks aastaks Eestile antud räimekvoot on kokku 33 475 tonni, millest Liivi lahel 14 336 ja Läänemere avaosas 19 139 tonni. Võrreldes 2018. aastaga väheneb räime püügivõimalus Läänemere avaosas 6628 tonni, Liivi lahes suureneb aga 944 tonni võrra.

Kilukvoot on 31 016 tonni, mis tähendab, et eelmise aastaga võrreldes suureneb püügivõimalus 969 tonni võrra. Tursa püügivõimalused vähenevad 57 tonni võrra.

Võrreldes eelmise aastaga suurenevad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve püügivõimalused 5 tonni võrra. Suurenevad koha, haugi, ahvena ja särje püügivõimalused.

Vähenevad latika, rääbise ja tindi püügivõimalused. Tinti sai üldse üle pika aja püüdma hakata eelmisest aastast ning seda püüti välja 355 tonni. Sel aastal on tindikvoot piirijärvedes 150 tonni. Tint ja rääbis on lühiealised kalaliigid, kelle arvukus kõigub lühikese aja jooksul väga suurtes piirides.