1. Avaleht
  2. Koos koroonast üle
  3. TÖÖTERVISHOID ON MUUTUMAS OLULISEMAKS I Maret Maripuu: jääb vaid loota, et ohutut ja tervist hoidvat töökeskkonda väärtustatakse samamoodi ka pandeemia-järgsel ajal
TÖÖTERVISHOID ON MUUTUMAS OLULISEMAKS I Maret Maripuu: jääb vaid loota, et ohutut ja tervist hoidvat töökeskkonda väärtustatakse samamoodi ka pandeemia-järgsel ajal

TÖÖTERVISHOID ON MUUTUMAS OLULISEMAKS I Maret Maripuu: jääb vaid loota, et ohutut ja tervist hoidvat töökeskkonda väärtustatakse samamoodi ka pandeemia-järgsel ajal

Möödunud aastal juhtus Eestis 4265 tööõnnetust, millest kergeid oli 3125, raskeid 1125 ning elu kaotas tööl 15 inimest. Töövaidlusavaldusi esitati 2942, kokku 16,1 miljoni euro eest.

Tööinspektsioon teostab järelevalvet ettevõtete üle, kus on vähemalt üks töölepinguline töötaja. Kokku oli Eestis eelmisel aastal 671 300 tööga hõivatut ning 133 784 ettevõtet. Nendest oli inspektsiooni järelevalve all 85% töötajatest ning 45% ettevõtetest.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul polnud eelmisel aastal märgata suurt hüpet töökeskkonna paranemise suunas. „Möödunud aastal panime tähele vaid mõningaid märke hea töökeskkonna olulisuse mõistmise suunas – vähenenud on korduvate tööõnnetuste juhtumine samas ettevõttes. See kinnitab, et tööandjad võtavad juhtunust õppust, nad hindavad olukorda ning teevad vajalikke muudatusi töökeskkonnas, et sarnaseid õnnetusi enam ei juhtuks,“ ütles ta. „Praegusel COVID-19 viiruse pandeemia ajal pööratakse töötajate tervise ohutusele kõrgendatud tähelepanu, ka Tööinspektsioonina kontrollime, et reegleid täpselt järgitaks. Jääb vaid loota, et ohutut ja tervist hoidvat töökeskkonda väärtustatakse samamoodi ka pandeemia-järgsel ajal,“ oli Maripuu lootusrikas.

Enim tööõnnetusi juhtus Tallinnas ja Harjumaal (1944), Tartumaal (474) ning Pärnumaal (239). Tuhande töötaja vaates juhtus enim tööõnnetusi Järvamaal (11,3), Lääne-Virumaal (10,1) ning Saaremaal (9,1).

Tööõnnetuste tõttu võeti möödunud aastal 8341 töövõimetuslehte ning Haigekassa hüvitas 158 728 tööpäeva. Kokku läks see maksma 5,3 miljonit eurot. Tööõnnetuste tõttu kaotasime 1,3 miljonit töötundi.

Tööõnnetusterohkeimad ametid olid meestel veoautojuht, ehitaja ning kaitseväe reakoosseisu kuulumine. Naistel olid nendeks poemüüjad, abilised ja koristajad, hooldajad tervishoiuasutustes.

Sektoritest juhtus enim tööõnnetusi metallitööstuses, kaubanduses ja ehituses. Õnnetused juhtuvad enim seetõttu, et kaotatakse kontroll masina, transpordivahendi, looma vmt üle, libisetakse, komistatakse või kukutakse.

Töövaidluskomisjonidele laekus 2942 töövaidlusavaldust, neist 2629 esitasid töötajad ning 313 tööandjad. Avaldusi esitati 16,1 miljoni euro eest. 21% töövaidlustest lõppes kompromissiga.

Varasema aastaga võrreldes on tööõnnetuste arv langenud, ent tegemist on muudatusega andmete kogumisel. Möödunud aasta jaanuarist tuleb Tööinspektsiooni teavitada vaid nendest kergetest tööõnnetustest, millega kaasnes töötaja töövõimetuslehel viibimine.

2018. aastal juhtus Eestis 5170 tööõnnetust, millest 4038 olid kerged, 1120 rasked ning 12 lõppes töötaja surmaga.

2019. aasta Eesti töökeskkonna ülevaade leiate Tööinspektsiooni kodulehelt.

Head Uudised GoodNews