Avaleht Äri Uuring: ettevõtete hinnang valitsusele on positiivsem kui mullu esimeses kvartalis
Uuring: ettevõtete hinnang valitsusele on positiivsem kui mullu esimeses kvartalis

Uuring: ettevõtete hinnang valitsusele on positiivsem kui mullu esimeses kvartalis

Ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele oli 2021. aasta esimeses kvartalis toetavam kui eelnenud perioodidel, näitab Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlus. Samas ei ole tööandjad rahul vaktsineerimise korraldusega, mille tõttu lükkub ühiskonna avamine aina edasi.

„Kui riik ei muuda vaktsineerimise korraldust sujuvamaks ja kiiremaks, siis sulab ka valitsusele esimeses kvartalis antud positiivne hinnang kiirelt nagu kevadine lumi,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

2021. aasta esimeses kvartalis olid ettevõtjad valitsuse suhtes kokkuvõttes äraootavalt meelestatud: kõige rohkem oli neutraalseid hinnanguid (57%). Positiivseid hinnanguid oli 8%, mida on rohkem kui eelmises, 2020. aasta neljandas kvartalis. Negatiivseid hinnanguid oli vähem: 35%. Samuti olid hinnangud positiivsemad kui eelmise aasta esimeses kvartalis. 2020. aasta teises ja kolmandas kvartalis oldi veelgi positiivsemalt meelestatud. See oli aeg, kui kriisi esimene laine oli taandumas ja ühiskonda paisatud ohtralt toetuseid.

Tunnustavaid hinnanguid põhjendati 2021. aasta märtsis kõige rohkem sellega, et uuelt valitsuselt oodatakse avatud ja värsket suhtumist. Tööstusettevõtete juhid kiitsid ratsionaalsemat suhtumist välisspetsialistide kaasamisse, kaubandusettevõtete juhid aga seda, et piirangutega ei kiirustatud. Paradoksaalsel kombel oli ka negatiivsete hinnangute üheks põhjuseks kas piiranguterohkus või kõhklus nende kehtestamisel. Üksmeelsem on ettevõtjate hinnang selles, et kommunikatsioon kriisis langetatud otsustest peaks olema selgem ja vaktsineerimine ladusam.

„Tööandjatena ei saa me endiselt rahul olla vaktsineerimisega. Kuigi mõistame, et vaktsiine on veel vähe, vajame seda enam selget infot, mis tingimustel saavad ettevõtted töökohtadel kaitsepookimisi alustada ja kuidas toimub eesliini töötajate nimekirjade koostamine. Me ei saa nõustuda, et võtmeisikuteks peetavad inimesed saavad vaktsineeritud n-ö üldistel alustel,“ sõnas Eesti Tööandjate Keskliidu tervishoiu töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi.

Suurim osa ettevõtjatest, ehitussektoris 70%, oli valitsuse suhtes neutraalne. Seda põhjendati sellega, et uue valitsuse tegevust oli esimeses kvartalis veel vara hinnata. Vastanud nendivad, et antud olukorras on kõigil raske, kuid vähemalt püüab valitsus veidigi aidata. Fookus on eelkõige pandeemial, mis mõjutab kogu ühiskonda, sealhulgas ettevõtluskeskkonda. Nenditakse, et valitsus paneb suurt rõhku inimeste suhtumise muutumise vajadusele, mis on ettevõtluskeskkonna jaoks positiivne sõnum.

Ettevõtjate kommentaarid

„Kõige suurem probleem on hetkel, kuidas saada Covid-19 viiruse levik kontrolli alla. See on suureks ohuks toidutööstustele, kelle strateegiline vastutus ühiskonna ellujäämise seisukohalt on tagada meie igapäevane toidulaud. Kui eelmisel kevadel puudutas viiruse levik vaid üksikuid tootmisi, siis tänavu ei ole see vähemal või suuremal määral jätnud puutumata ühtegi ettevõtet,“ sõnas Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.

„Oleme endiselt positiivse otsuse ootel. Tootmistööl käimine on nende inimeste ja nende perekondade jaoks suur risk, aga Eesti elanikke ju ilma toiduta jätta ei saa ja toidutööstused peaksid olema elutähtsate teenuste osutajate nimekirjas,“ toonitas Toiduliidu juht.

Potisepa sõnul ei saa tootmistöötajad leiba, liha, piima toota kodukontoris. „Oleme esitanud sotsiaalministeeriumile taotluse tootmistöötajate eelisjärjekorras vaktsineerimiseks, kaardistanud täpsed arvulised vajadused, seadnud prioriteedid, kuid pole saanud selgust, millal järjekord nende inimesteni jõuab.“

„Paralleelselt kriisi ohjamisega on probleemid, mis vajaks veel kiiret lahendamist: tootmise kõrged sisendhinnad, tööjõukulud, kütusehinna kõrge tase võrreldes peamiste konkurentriikidega, transpordi ja pakendite kasvavad hinnad ning tööjõupuudus. Valitsuse otsused peaksid lähtuma konkurentsivõime seisukohast, et meie ettevõtted ei seataks halvemasse positsiooni võrreldes teiste riikidega,“ ütles Potisepp.

VKG juhatuse esimees Ahti Asmann ütles, et Eesti kapitalil töötava põlevkiviõli tootjatena on keeruline leida kiidusõnu valitsusele, kes on avalikkuses öelnud, et sellist eksporditulu ei ole Eestile vaja. “Me ei mõista, miks sulgeda majandusharu, mis suudab toota Eestile miljardites lisandväärtust, mille kasvuhoonegaaside emissioon moodustab riigi koguemissioonist vaid 20% ning mis teeb pidevalt investeeringuid ja samme keskkonnajalajälje vähendamiseks,“ ütles ta.

„Tänase valitsuse üldisem mõju majanduskeskkonnale avaldub läbi koroonakriisi juhtimise. Siin saab eesmärk olla vaid üks: läbi vaktsineerimise kollektiivimmuunsuse saavutamine ja ühiskonna täielik taasavamine. Toetustega jätkamine vaktsineerimise asemel on kallis ja lükkab ettevõtete majanduse kohanemise määramata tulevikku,“ rõhutas Ida-Virumaa ühe suurima tööandja juht.