Eesti kiirema arengu võtmeks on investeeringud inimkapitali
Nordea värske majandusprognoosi kohaselt jätkub Eestis mõõdukas majanduskasv ka soovimatult madala euroala kasvu taustal. Tänavuse aasta majanduskasvu prognoosi tõstis Nordea 1,7 protsendini, 2015. aastal terendab Eestis 2,2 protsendini ja 2016. aastal 3,4 protsendini ulatuv kasv. Geopoliitiliste riskide tõttu kujuneb Eesti peamiste eksporditurgude taastumine järgmisel aastal oodatust aeglasemaks. Kiirema arengu mootoriks on investeeringud inimkapitali ja majanduse ekspordipotentsiaali.
Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm järeldas tänavuse aasta osas, et Venemaa-Ukraina kriisi otsene mõju Eestile on püsinud ootuspäraselt tagasihoidlik, näiteks kaubaeksport Venemaale on aasta 9 kuu kokkuvõttes langenud jooksevhinnas 9% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Rubla vahetuskurss euro suhtes nõrgenenud ca 20%. Majandusharudest on ootuspäraselt enim kannatanud 20%-st kvartaalset langust kogenud piimatööstuse eksport.
“Käesoleva aastal jätkub Eestis euroalast kaks korda kiirem majanduskasv, mis II ja III kvartali keskmisena küündis üle 2 protsendi võrdluses eelmise aastaga. Lisaks jõulisele eratarbimise kasvule panustas III kvartali majanduskasvu netoeksport. Eestis jääb investeeringute kasv ka järgmisel aastal vaoshoituks, edaspidi on vajalik investeeringute elavnemine. Välisturgude ja ekspordi aeglane taastumine jätkub, kuid see pole geopoliitiliste riskide juures piisav investeeringute kiiremaks kasvuks,” arvas Palm.
Palmi hinnangul on suurim muutus väliskeskkonnas kahtlemata rekordiliselt langenud toornafta ja toormehinnad, millel on veel langusruumi: “Suures osas energia, toorme ja toiduainehindade langusest põhjustatud üldine hinnalangus koos rekordmadalate intressidega tuleb Eesti avatud majandusele valdavalt kasuks. Väliste hinnasurvete aeglane taastumine lubab prognoosida Eestis 1% lähedast hinnakasvu 2015. aastal. Hinnakasvuriskid jäävad allapoole ka 2016. aastaks.”
Aeglasema hinnakasvu pöörde kõrval toetab reaalsete sissetulekute ca 4%-st edasist kasvu tööturu järk-järguline pingestumine. Sellele viitab lühi- ja pikaajalise töötuse määra lõhe koondumine majandusbuumi tasemetele.
Tõnu Palmi sõnul muutub negatiivse demograafia puhul üha olulisemaks tööhõive määra tõstmine, mis saab juhtuda eelkõige noorte ja vanemaealiste töötajate panuse suurema kaasamise näol. Võrreldes Saksamaaga on Eestis potentsiaali tõsta tööhõivet ca 4-5%, seejuures noorte (vanusegrupp 15-24. aastat) osas on Saksamaa hõive määr koguni 14 pp kõrgem. “Eesti kiirema majandusarengu hoidmise võtmeteguriks järgmisel dekaadil kujunevad investeeringud inimkapitali ja majanduse ekspordipotentsiaali. Eesseisvad parlamendivalimised 2015. aasta kevadel viivad tõenäoliselt nii madalama sissetulekute tasemega töötajate kui ka üldise tööjõu maksukoormuse vähendamiseni. Heaolu tõstmiseks ja väljarände pidurdamiseks on aeg küps eelisarendada investeeringuid inimkapitali. See loob võimalused majanduse ees seisvateks struktuurimuutusteks ja Euroopa keskmisest kiirema sissetulekute kasvu jätkumiseks, ” ütles Palm.
