Eesti elektroonikatööstuse areng on maailmatasemel
Täna Tallinnas toimuval rahvusvahelisel elektroonikatööstuse seminaril analüüsivad valdkonna eksperdid elektroonikatööstuse arengutrende ning tulevikuväljavaateid. Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kolk annab ülevaate, millised arengud on mõjutanud tööstusharu enim nii Eestis kui ka rahvusvahelises mastaabis.
Rahvusvahelises elektroonikatööstuses on kasutatud tootmisteenust juba aastakümneid. Enamasti tuuakse seejuures näiteid USA elektroonikatööstusest, kus eelmise sajandi 70ndatel usaldasid mitmed, sh. kosmose- ja kaitsetööstuse ettevõtted, elektroonikamoodulite kokkupaneku sellele spetsialiseerunud ettevõtetele. 80ndatel lisandus sellele arvutimoodulite tootmine.
Vähem teatakse aga seda, et ka Eesti elektroonika tootmisteenuse sektoril (EMS – Electronics Manufacturing Services) on pikk ajalugu, mis ulatub möödunud sajandi 70ndatesse, mil Lääne Kaluri, Harju KEK-i, Palivere EMT ja teiste, valdavalt kolhoosidega seotud asutuste juurde tekkisid elektroonikatsehhid. Seal tehti allhanget paljudele ettevõtetele, sh. Punane RET, Küberneetika Instituut jt., aga ka Nõukogude Liidu kosmosetööstusele. Tänagi on mitmed neist ettevõtetest, muidugi uuel kujul, hea tervise juures ja jätkavad elektroonikatootmist.
Elektroonika tootmisteenuste sektori areng: sammhaaval tervikteenuse pakkumiseni
Elektroonika tootmisteenus ehk EMS tähendab üldjuhul mudelit, kus elektroonikatoote koostamine ning sellega kaasnevad funktsioonid ostetakse allhankena teenust pakkuvalt tehaselt sisse. EMS sektori areng on olnud pidev vastutusvaldkonna ja teenuste valiku laienemine. Kui algul tehti vaid lihtsamat moodulite koostetööd tellija poolt tarnitud komponentidest (näiteks pindmontaaźi peeti kunagi allhankijate jaoks liiga keerukaks), siis vähehaaval lisandus testimine, suuremate koostude montaaź kuni lõpptooteni välja, seejärel komponentide ost, logistikateenused jne.
Vähehaaval tekkis koostajatel terviktoote valmistamise kompetents ning tootmisprotsessid olid lõpuks sageli paremadki kui tellijatel, sest toodete lai nomenklatuur ja ka pidev surve efektiivsust parandada tegid oma töö. Nii oligi vaid aja küsimus, kui koostetehased kaasati tootmisprotsesside arendamisesse, neile usaldati tootmisliinide, rakiste ning testsüsteemide projekteerimine ja prototüüpide valmistamine. Samuti kaasati nad tootearendusse, sest paralleelne toote ja tootmisprotsessi arendus tagab kiire turulepääsu ja väldib ebameeldivaid üllatusi tootmises.
Ka Eesti EMS tehased läbisid need etapid – nii oli Elcoteq Tallinn maailmas esimene selline tehas kellele 1997.a. usaldati mobiiltelefonide tootmine tarbijapakendisse. Ka tootmisprotsesside ja testseadmete arendusega tegelesid siinsed EMS tehased juba 20 aastat tagasi.
Allhanketeenusest on saanud tootmispartnerlus
Kui algselt oli elektroonika pigem “asi iseeneses”, st. lõpptoode (teler, raadio, telefon jne.), siis nüüd on üha suurem osa elektroonikatoodetest integreeritud teistesse toodetesse, olgu need siis autod, lennukid, masinad, majad või hoopis riided. See tähendab, et kui algselt olid elektroonika tootmisteenuste tellijad ise ka elektroonikaettevõtted, siis nüüd on tellijate põhitegevusalad väga laiast skaalast, ulatudes rõivastest ja logistikast kuni tänapäevaste nutilahendusteni.
Neil ettevõtetel ei ole sageli – või pigem reeglina – endal elektroonika tootmise kompetentsi. Loomulikult saavad nad vastava kompetentsi hankida, kas mõne elektroonikaettevõtte ostu või uue elektroonikatehase ehitamise teel. Enamasti ei ole see aga majanduslikult mõistlik, sest sama ressurssi saab efektiivsemalt kasutada ka oma põhitegevuse arendamiseks ning elektroonika tootmine tasub usaldada EMS ekspertidele.
Seetõttu koondub üha suurem osa elektroonika tootmise ja ka arendamise kompetentsist just EMS ettevõtetesse ning me ei saa enam rääkida lihtsast allhankest vaid tootmispartnerlusest, kus igaüks arendab oma võtmeoskusi. Mitmed EMS tehased on arendanud välja ka tootearenduse võimekuse nii ettevõtte sees kui ka partnerite võrgustiku kaudu, et tagada tellijale “võtmed kätte” elektroonikalahendus. Loomulikult sisaldab tänapäeval selline lahendus ka mitut sorti tarkvara. Seega on elektroonika allhanketööstus liikunud väga kaugele algsest “lihtsast allhankest” ja katab nüüd suure osa toote elukaarest arendusest remondini.
Allhange või bränditoode?
Sageli räägitakse, et EMS tehased peaksid hoopis oma brändi looma ja hakkama oma nime all tooteid arendama, tootma ja turustama. Selline tegevus on elektroonikatööstuses väga levinud Hiinas ja muudes Aasia riikides, aga mitte läänemaailmas. Erandiks on vast väiksemad, eriti alustavad ettevõtted, kes alles otsivad oma niśśi ja võtavad algul vastu igasugust tööd.
Suuremad ettevõtted, eriti kui neil on juba mitu tehast ja palju suuri kliente, on teinud teadliku strateegilise otsuse allhankemudeli kasuks ning kogu ettevõtte vastavalt üles ehitanud. Oma toode tähendaks reeglina kiiret allhankeklientide ja tulude kaotamist, suuri investeeringuid tootearendusse ja turundusse ning intellektuaalse omandiga seotud tuliseid kohtuvaidlusi. Küll aga saavad EMS ettevõtted osaleda teiste tööstussektorite toodete arendamises ning olla neile koostööpartneriks.
Räägitakse ka, et läänemaailma tööstusel pole tulevikku ning kõike tehakse Hiinas. Hiina tööstuse kasv on tõepoolest olnud muljetavaldav ning elektroonikatööstusel on selles oma osa. Aga Euroopas ei ole elektroonika tootmisteenus sugugi surnud – hoopis vastupidi. Klientide jaoks on väärtuslik Euroopa kvaliteet, lihtsam üksteisemõistmine ning kiiremad ja paindlikumad tarned. Juhtiva EMS sektori analüüsifirma in4ma andmetel on Lääne-Euroopas endiselt üle 1300 EMS ettevõtte, 4 korda rohkem kui Ida-Euroopas. Ka käibe osas on Lääne-Euroopa EMS sektor ees, kuigi kasv on ida pool kiirem. Seega ei ole mingit põhjust arvata, et Eestis ei saaks või ei tasuks täna või tulevikus elektroonikat toota.
Eesti EMS ettevõtted ja inseneribürood moodustavad tugeva tööstusbaasi, mis võimaldab koostöös teiste sektoritega luua tarku, kõrge lisandväärtusega tooteid ning neid meil edukalt eksportida.
Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juht Arno Kolk
