Balti Assamblee komisjonide Tallinnas toimuval istungil on fookuses ringmajandus
Balti Assamblee majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon ning loodusvarade ja keskkonnakomisjon peavad täna Tallinnas ühisistungi, mille fookuses on ringmajandus.
Ühisistungil tulevad arutlusele ringmajanduse paketi tegevuskava rakendamine Balti riikides, reguleeriv raamistik ringmajanduse arendamiseks ning terviklik jäätmehaldussüsteem, mis kasutab ära ringmajanduse potentsiaali.
Eesti delegatsiooni liige Riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et kui tavapärane ressursikasutus suurendab keskkonnamõjusid ning üha rohkem peame tegelema tarbimisest tekkivate jäätmete kõrvaldamisega, siis ringmajandus püüab säilitada toodete, materjalide ja ressursside väärtuse võimalikult pikaks ajaks.
„Erinevad ressursid on vaja tuua tagasi tootetsüklisse pärast nende esmase kasutamise lõppemist ja vähendada seeläbi jäätmete tootmist,“ rääkis Sester. „Lihtsamalt öeldes, mida vähem tooteid ära viskame ja mida vähem materjale kaevandame, seda parem keskkonnale.“
Sester tõdes, et kahjuks jäävad Balti riikide ringmajanduse näitajad palju alla Euroopa Liidu keskmisele. Vastavalt Eurostati 2016. aasta andmetele taaskasutas Leedu 2014. aastal ainult 21 protsenti majapidamisjäätmetest, Eestis taaskasutati 14 protsenti majapidamisjäätmetest ja Lätis vaid 11 protsenti.
Eesti delegatsiooni kuuluva Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul mängivad ringmajanduse rakendamisel võtmerolli üle-eestilised reeglid ja teadlikkus.
„Ringmajandusega ühiskonna loomiseks on vaja muutust suhtumises ja võtmeks on kindlasti tugevate kohalike omavalitsuste mudel. Tuleb leida lahendus, mis motiveeriksid kohalikke omavalitsusi ringmajanduse ja taaskasutuse eesmärkide täitmisel,“ ütles Savisaar. Tema sõnul peavad igas eas inimesed arendama oma ringmajanduse alaseid teadmisi, kuid riiklikul tasemel tuleb kokku leppida reeglid, mida, kuidas ja miks me kogume. Millisel tasemel sorteerivad jäätmeid inimesed ja mida tehakse sorteerimiskeskustes.
„Inimestel peab olema selge arusaamine, mida jäätmetega edasi tehakse, mis läheb ringmajandusse, põletamisesse või prügilatesse matmiseks. Kogu protsess peab olema riikliku kontrolli all ning nii prügi tekitajad kui ka omavalitsused peavad vastutama kokku lepitud ringmajanduse ja taaskasutuse eesmärkide täitmise eest,“ rääkis Savisaar.
Balti Assamblee komisjonide ühisistungil tuleb juttu ka energia tootmise ja tarbimise tarkadest lahendustest ning vesiniku tehnoloogiatest. Põhjalikumat käsitlust leiab Pariisi kliimaleppe rakendamine ja Euroopa Liidu kliima- ja energia eesmärgid aastaks 2030.
