Analüüs: Rail Balticu kaubavedudel on potentsiaali Aadria-suunalisel koridoril
Majandusteadlase Erik Terki eestvedamisel valmis analüüs, kus hinnati raudteevedude pikaajalist konkurentsivõimet teiste transpordiliikidega ja Rail Balticu ühendumise perspektiive meist kaugemal asuvate transpordikanalitega.
Terk hindab tuleviku kaubaveotrende raudteetranspordile soodsaks ja näeb RB-l märkimisväärset potentsiaali Aadria suunal transiidikoridorina kaugete turgude vahel. Suure potentsiaaliga on RB jaoks Aadria mere suunaline transpordikanal, mida mööda võiks põhja poole liikuda nii Eesti ja Lätiga seotud eksport- ja importkaup kui ka Soome transiitkaup.
“See kaup võib tulla näiteks Kagu- või Kesk-Euroopast, aga ka kaugemalt, eriti Aasiast. Selle asemel, et liikuda Põhja-Euroopasse ümber Euroopa, võib kaup siseneda Suessi kanali kaudu mõnesse Aadria mere sadamasse ja jätkata sealt teed põhja poole mööda Rail Adriaticat ja sellega ühendatud Rail Balticut,” kirjeldas Terk.
Analüüsi kohaselt on RB käivitumisaastatel Aadria mere suunaga seostuva potentsiaalse kaubavoo hulgas suurem potentsiaal Kagu- ja Kesk-Euroopaga seotud kaubal, sh Türgil. Indiale ja teistele Aasia maadele prognoositud kõrgemat majanduskasvu arvestades võib aga küllalt kindlalt ennustada, et RB-l saavutab tulevikus Aadria kanalit pidi liikuva kauba hulgas ülekaalu just Aasiaga seonduv.
Ekspertide arvates kujunevad kaubaveotrendid aastatel 2030–2050 Rail Balticule soodsaks. Autoveol võib prognoosida pigem hinnatõusu. Kokku küsitleti analüüsi raames jaanuarist märtsini 35 eksperti, neist 19 välismaalt ja 16 Eestist.
