Valitsus kiitis oma 9. juuli istungil heaks võlaõigusseaduse muutmise eelnõu, millega asutakse tegema muudatusi ligi 20 aastat muutumatuna püsinud üürilepingute regulatsioonis.
„Plaanitavad muudatused loovad paindlikkust ja aitavad üürileandjat senisest efektiivsemalt kaitsta ennast pahatahtlike üürnike eest. Oleme siinkohal lähtunud tasakaalustatud lahendustest, mis tagaks siiski ka üürnikule piisava kindluse,“ sõnas justiitsminister Raivo Aeg eelnõud tutvustades.
Eelnõu peamine eesmärk on elavdada ja arendada üüriturgu ning pakkuda seeläbi inimestele elukoha üürimise näol mõistlikku alternatiivi kodu omamisele. Eelnõuga soovitakse soodustada professionaalsete üürileandjate ja pikaajaliste usaldusväärsete üürnikega turu ning hea kvaliteediga üürielamufondi kujunemist.
Suurimate muudatustena võimaldab eelnõu edaspidi eluruumi üürilepingute puhul leppetrahvikokkuleppeid, annab pooltele rohkem paindlikkust remondikohustuse jaotamise osas ja võimaldab lepingu makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral (kolme kuu asemel kaks kuud).
Üürnike õiguste kaitseks on samas ette nähtud mitmed kaitsemehhanismid, näiteks on sätestatud piirangud leppetrahvi suurusele (ühe rikkumise eest kuni 10 % ühe kuu üürist, erinevate rikkumiste puhul kokku mitte rohkem kui 20% ühe kuu üürist), remondikohustuse kokkuleppeid saab sõlmida üksnes esialgse lepingu sõlmimisel ning makseviivituse tõttu ülesütlemisel on üürileandjal ka ulatuslikumad teavitamiskohustused.
Lisaks luuakse selgem regulatsioon eluruumi üürilepingu puhul üüri tõstmiseks ja sätestatakse sõnaselgelt võimalus kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Üürniku kaitseks sätestatakse erakorralise ülesütlemise õigus juhuks, kui tõstetud üür ei ole talle vastuvõetav, välistatakse sellisel juhul üüritõus kuni lepingu lõppemiseni ning määratakse ka viivise maksimaalne määr.
Eelnõu kavandatav jõustumisaeg on 2021. aasta 1. jaanuaril.
