VIDEO I President Kaljulaid: Eesti ettevõtjad suudavad konkureerida ka ootamatutes kohtades ja aladel
„Jõudsime juba aastaid tagasi majanduslikult arenenud maade hulka. Oleme olnud konkurentsile avatud ja tänu sellele oleme nii konkurentsivõimelised, et suudame kaugelt üle poole oma toodangust eksportida. Konkureerida kohtades ja aladel, millele ei oska esmapilgul kuidagi mõelda – näiteks tippklassi krossimootorratastele juppide tootmisega. Ja seda kaugel Tallinnast, robotiseeritud tehases,“ ütles president Kersti Kaljulaid täna EY Eesti Aasta Ettevõtja galal.
Riigipea sõnul on oluline selle edu hoidmiseks tulevikusignaale lugeda. „Praegu on meil raske. Raskem kui möödunud aastal. Oleme jälle sulgunud ja seda tunduvalt suurema haigestumise määra juures kui aasta tagasi. Raskem on sellepärast, et me ei osanud, võib-olla natuke ka ei tahtnud vaadata ettepoole, lugeda varju jäävaid, kuid täiesti nähtavaid signaale. Seepärast panen meie kõikidele ettevõtjatele südamele lugeda neid signaale, mis räägivad keskkonnapoliitikast ja selle karmistumisest; nende muutuste mõjust tootmisele, tootmissisenditele ja turgudele,“ ütles president Kaljulaid.
Avaldame presidendi kõne täismahus!
Tere, Eesti ettevõtjad, mu sõbrad ja mõttekaaslased!
On kuidagi imelik teiega niimoodi kohtuda. Tavaliselt on need kohtumised olnud teistsugused. Ikka nii, et kui ma tööpäeval kuhugi kauemaks kui mõneks tunniks sõitsin, olen proovinud nende sõitude ajal ühest või paarist ettevõttest läbi astuda. Et näha, kuulata ja arutada. Enda viimaste aastate maakonnavisiitidest, sealhulgas ka väljaspool Tallinna töötamisest, on mul meeles väga paljud ettevõtted, huvitavad tehnoloogiad, logistilised probleemid, koostöö partneritega kõikjal maailmas – need nõupidamised on minu silmaringi väga palju avardanud. Ja selliseid nõupidamisi on olnud palju.
Mulle on hädavajalik tulla kohale, näha oma silmaga ja arutada. Teisiti ei kõla mina tõepäraselt ja usutavalt, rääkides Eesti ettevõtlusest. Teisiti ei saagi me Eesti arengut mõista ja tulevikku vaadata.
Sellepärast, et ettevõtetest sõltub meie elus väga palju: eluks vajalikud asjad, töökohad, maksud, SKT. Olen Elon Muskiga ühel meelel selles, et: „if you dont`t do stuff you don`t have stuff.“
Aga „stuffi“ on meil ju kõigil vaja. Alati. Nii lihtne see ongi.
See väide on õige ka siis, kui majandus on järjest ülekaalukamalt muutumas teenustemajanduseks. On ju väga suur osa teenustest tegelikult „stuffi“ tegemist teenindav tegevus. Tööstussektoris toodavad asju järjest enam teenused, mitte füüsilised inimesed. Aga samasugune muutus on toimumas ka traditsioonilistes teenuste sektorites endas – panganduses, transpordis, logistikas, sides…
Teades möödunud aasta SKT ja ekspordi numbreid on selge, et te olete asjade tegemise või selle tegemise teenustega toetamisega vaatamata kõikidele probleemidele ja ka otsestele takistustele ikkagi väga hästi hakkama saanud. Suur tänu teile selle eest!
Mind on ettevõtetesse alati viinud uudishimu. Minu elukäik kujunes ju selliselt, et üheksakümnendatel aastatel telekomis, pangas, peaministri büroos töötades puutusin Eesti alustava ettevõtlusega päris laiapinnaliselt kokku. Nägin rasket algust, lootustandvaid rohelisi võrseid. Ja mis kõige tähtsam – nägin julget pealehakkamist. Eks tuli ette ka eksimist, aga see on ka normaalne.
Edasi töötasin tükk aega väljaspool Eestit ja sain päris hea võrdlustausta. Nüüd oligi mul hästi põnev näha, mis Eestis vahepeal juhtunud on, kuidas me võrreldes muu Euroopaga toimetame.
Ja me ei pea häbenema. Ei pea üldse häbenema! Oleme nii pagana ettevõtlikud ja julged. Jõudsime juba aastaid tagasi majanduslikult arenenud maade hulka. Oleme olnud konkurentsile avatud ja tänu sellele oleme nii konkurentsivõimelised, et suudame kaugelt üle poole oma toodangust eksportida. Konkureerida kohtades ja aladel, millele ei oska esmapilgul kuidagi mõelda – näiteks tippklassi krossimootorratastele juppide tootmisega. Ja seda kaugel Tallinnast, robotiseeritud tehases! Tööjõudu ju ei ole, eks.
Praegu on meil raske. Raskem kui möödunud aastal. Oleme jälle sulgunud ja seda tunduvalt suurema haigestumise määra juures kui aasta tagasi.
Raskem on sellepärast, et me ei osanud, võib-olla natuke ka ei tahtnud vaadata ettepoole, lugeda varju jäävaid, kuid täiesti nähtavaid signaale.
Seepärast panen meie kõikidele ettevõtjatele südamele lugeda neid signaale, mis räägivad keskkonnapoliitikast ja selle karmistumisest; nende muutuste mõjust tootmisele, tootmissisenditele ja turgudele. Ärme maga maha!
Täna kuulutatakse välja E&Y Aasta ettevõtja ja antakse ka Elutöö preemia. Parimate tunnustamine on olnud alati tähtis, kuid selline inimlik tähelepanu on järjest olulisem nüüd, kus vahetuid inimlikke kontakte on jäänud nii väheks.
Õnnitlen E&Y Aasta ettevõtjat ja Elutöö preemia võitjat ja soovin kõikidele Eesti ettevõtjatele edu, jõudu, nutikust, kannatlikkust kriisi üleelamiseks! Näeme jälle – siis, kui kõik on juba paremini.
