PEAD TÖÖLE I Kuidas korraldada efektiivset ajurünnakut?
Augustis on paljud kollektiivid puhkustelt naasmas, kooliõpilased ja õpetajad valmistuvad uueks aastaks ning kõik hakkavad plaane tegema algavaks töö- ja koolihooajaks. Enamasti kaasneb sellega ka uute ideede otsimine ja ajurünnakute korraldamine. Kuidas aga korraldada efektiivset ajurünnakut?
„Oleme juba mitmeid aastaid korraldanud noortele loov- ja õppeprogramme ning selle aja jooksul oleme näinud päris laia valikut viise, kuidas uusi ideid genereeritakse. Kuna paljud neist on päris n-ö ebaefektiivsed, siis oleme näiteks sellel aastal toimuval võistlusel Solve for Tomorrow lisanud programmi just töötoad, kuidas ideid genereerida ja neid ka esitada,“ selgitas Samsungi digiharidusprogrammi Solve for Tomorrow juht Egle Tamelyte.
Ta lisas, et kuna erinevaid ajurünnaku korraldamise lahendusi ja tööriistu on tegelikult juba päris palju välja mõeldud, siis tasuks igal kollektiivil, võistkonnal jmt neid katsetada, et leida endale see sobivaim. „Iga kogum inimesi on erinev ja kindlasti ei tasuks jäigalt kinni hoida ühest kindlasti viisist, kui on näha, et see tegelikult ei sobi,“ märkis Tamelyte.
Esmalt sõnasta selge eesmärk
Kas sa otsid realistlikku „me korraldame selle käesoleval kuul ära“ ideed või hoopis „seda pole kunagi varem tehtud ideed“? Enne ajurünnaku algust peaks olema kõikidele osalejatele selge, millise eesmärgi poole püüeldakse.
Mõtete kirjutamine
Selle meetodiga paneb igaüks paberile kirja näiteks kolm ideed, mis seostuvad ajurünnaku eesmärgiga. Seejärel annavad kõik oma paberi edasi järgmisele inimesele, kes lisab ideedele juurde oma mõtteid või loovstrateegiaid. Järgnevalt antakse paber taas edasi järgmisele inimesele, kes lisab ideid, kuni paber jõuab esialgselt mõtted kirja pannud inimeseni tagasi. Nüüd alles arutab grupp avalikult kõiki ideid ja valib välja parimad.
See tehnika lahendab ajurünnakute kahte suurimat probleemi – ebavõrdne osalus inimeste poolt ja takerdumine esimesse ideesse.
Aja peale ideede tulistamine
Grupile tuleb ette anda mingi kindel lühike aeg (näiteks 4 minutit) ning selle jooksul peab igaüks kirja panema nii palju ideid kui pähe tuleb. See meetod aitab vältida olukorda, kus välja käidud ideed kiiresti n-ö alla lastakse ning ideed saab välja mõelda enne, kui kritiseerimine üldse pihta hakkab.
Isikustatud ideed
Osalejad valivad tuntud isiku, kes kohapeal ei viibi, ning üritavad ideid mõelda läbi selle karakteri. Selleks võib olla näiteks ettevõtte omanik, koolidirektor, president, ärimees või isegi välja mõeldud tegelane nagu näiteks Harry Potter või Miki-Hiir. Tuleks mõelda, kuidas näiteks Kersti Kaljulaid probleemi lahendaks? Või näiteks Urmas Sõõrumaa? Tänu sellel meetodile leitakse tihti uusi vaatenurki ning laheneb ka probleem, kus ajurünnakus osalejad tunnevad, et ei julge oma ideid välja käia, kuna neid peetakse nõmedaks.
Ideede kaardistamine
Tihtilugu pole esimene välja käidud idee kõige parem, aga seda ei peaks kohe ka maha tegema, sest sealt võib välja kasvada hoopis mõni muu parem idee. Selle meetodiga paneb grupp kirja oma esialgse idee ja hakkab siis sellest tõmbama jooni alaideedeni, mis sellest on tõukunud. See kirjutamist ja joonistamist nõudev meetod aitab kaasa mõelda ka inimestel, kes on tugevamad pigem visuaalses mõtlemises.
Kasuta ideede genereerimise rakendusi/vahendeid
Tänapäeval leidub juba päris palju tööriistu ja rakendusi, mis on loodud just efektiivsemalt ideede genereerimiseks. Mõned tulevad mängukaartide kujul ning osad on tasuta veebist leitavad rakendused. Paraku on enamus neist siiski inglise keeles, aga otsida võib näiteks tööriistu nagu IdeaBoardz, MindMup, Mind Vector, Coggle, Popplet jpt.
Sarnaseid ajurünnakute viise hakkavad sügisel kasutama ja õppima ka kõik võistluse Solve for Tomorrow osalejad, kes pääsesid edasi teise vooru. Selleks pakub Samsung noortele võimalust saada osa mentorlusest, konsultatsioone ja töötube, et innustada võistkondi looma võimalikku prototüüpi või idee edasiarendust.
Oktoobri lõpus tuleb kokku rahvusvaheline žürii, kes valib välja parimad ja suurema potentsiaaliga võistlustööd, mis pääsevad Baltikumiülesesse finaali. Solve for Tomorrow finaali auhinnafondi suuruseks on 18 000 eurot. Esikoha võistkond pälvib 5000 eurot ning lisaks 5000 euro eest Samsungi seadmeid. Teise koha auhind koosneb 5000 euro eest valitud Samsungi seadmetest ning kolmanda koha auhind 3000 euro väärtuses seadmetest. Kogu informatsiooni Solve for Tomorrow võistluse ja tingimuste kohta leiab veebilehelt www.solvefortomorrow.ee ning kõikide uudised ja teatel leiab programmi Facebook-ist. Programmi kodulehelt leiab ka hulgaliselt õppevideoid, mis on valminud Digitaalne IQ programmi jooksul.
