“Aasta põllumehe” konverentsil täna: kuidas saavutada Eesti põllumajanduse suured eesmärgid?
26. oktoobril Riigikogu konverentsisaalis toimuval konverentsil „Aasta põllumees 2021“ arutletakse, kuidas uue perioodi ühine põllumajanduspoliitika aitab kaasa Eesti põllumajanduse suurte eesmärkide saavutamisele.
Põllumajandus- ja toidutootjad on mõni aasta tagasi heaks kiidetud strateegias võtnud endale eesmärgiks suurendada kümne aastaga Eesti põllumajanduse ja toidusektori väärtusahelas loodud lisandväärtust 50% võrra. Kokkuleppe kohaselt tugineb Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime põllumajandusmaa ja keskkonna oskuslikul ja säästlikul kasutamisel, et toota toitu nii oma inimestele kui ka ekspordiks, aga pakkuda ka tööd maapiirkondades.
„Eesti põllumajandus paistab Euroopas silma oma keskkonnasõbralikkusega – meie maakasutus on suhteliselt ekstensiivne, kasutame teistest riikidest oluliselt vähem taimekaitsevahendeid ja väetiseid, mahepõllumajanduse osakaalu poolest oleme Euroopa Liidu tipus. Vaatamata sellele tuleb jätkuvalt pingutada põllumajandus- ja toidutootmise kaasajastamiseks, et see vastaks veelgi paremini ühiskonna üha kasvavatele nõudmistele,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul peavad nii toidutarbijate kui ka poliitikute ootused põllumeestele olema realistlikud ja arvestama toidutootjate senise panusega keskkonnahoidu. „Põllumehed hoolivad keskkonnast, sest põllumaa ja teised loodusvarad on nende jaoks asendamatult tähtsad tootmisvahendid. Suuremad põllumajandus- ja toidutootmiseettevõtted on seadnud endale ambitsioonika süsinikuneutraalsuse eesmärgi. Tulevikku vaadates on aga oluline, et ettevõtted suudaksid rohe-eesmärkide saavutamisel säilitada majandusliku elujõu ja toota toitu Eesti inimeste toidujulgeoleku tagamiseks, aga ka ekspordiks. Seda kõike peab toetama mõistlik põllumajanduspoliitika, kuid paratamatult tähendab see ka tarbijate jaoks toidu kallinemist,“ rõhutas Sõrmus.
Põllumajandustootjaid teeb koja juhi sõnul murelikuks, et praegu terendavad keskkonna- ja kliimaeesmärgid võivad viia kodumaise toidutootmise vähendamiseni, kui uute kohustuste seadmisel ei arvestata riikide eripäraga. „Usun, et keegi meist ei igatse tagasi olukorda, mis valitses Eesti toidukauplustes pea kümnendi jooksul pärast Eesti taasiseseisvumist. Põhilistes toiduainetegruppides olime toona suurel määral sõltuvad importtoodangust. Põhiliseks küsimuseks uue ÜPP kava puhul kujuneb, kas see toetab Eesti põllumajanduse arengut ja aitab kindlustada kodumaise toidutootmise kestlikkust ja konkurentsivõimet,“ lisas ta.
Maaeluminister Urmas Kruuse räägib tänasel konverentsil põllumajanduspoliitika prioriteetidest. Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban tutvustab aga ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava eelnõu aastateks 2023-2027. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira analüüsib, kas ÜPP strateegiakava toetab Eesti põllumajandussektori eesmärkide saavutamist.
Eesti põllumajanduse rohe-eesmärkidest räägib Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak. “Aasta põllumees 2020” Kaja Piirfeldt arutleb rohepöörde võimaluste ja väljakutsete üle. Swedbanki põllumajandusüksuse juht Brit Padjus annab ülevaate Eesti põllumajanduse rohepöörde finantseerimisest.
Konverentsil saavad loomulikult sõna ka põllumajandusettevõtjad. Konkursi “Aasta põllumees 2021” kaheksa nominenti arutlevad oma ettevõtete vaatepunktist, millised on nende ootused põllumajanduspoliitikale ja mida nad arvavad rohe-eesmärkide saavutamise võimalustest.
Konverentsi lõpus selgub, kellest saab aasta põllumees. Konkursi nominentideks on kaheksa väärikat ettevõtjat: Üllar Kaaver (Sõõrikoja talu, Melior-M), Jaan Kiider (Riido ökotalu), Denis Pretto (Viinamärdi talu), Janek Prits (Estfarmi vutifarm), Ranet Roositalu (Joosepi talu), Andres Vaan (Topi Mõis), Mariliis Vahar (Ohtla Lihaveis) ja Viljar Veidenberg (Pajumäe talu).
Presidendi Alar Karise tervituse konkursi nominentidele ja Külvaja kuju aasta põllumehele annab üle president Arnold Rüütel. Konverentsi ülekannet on võimalik jälgida algusega kell 10 siin.
