RAHATARKUS I Viis rahatarkust, mida vajavad kõik: kuidas enda rahapuud edukalt kindlustada?

Müstilised rahapuu, kullapada ja õnneloosi otsimine ei või aidata kõigi rahatarkusega seotud teemade avastamiseks ega garanteeri seda, et saame hakata ise oma rahavooge juhtima. Selleks on aga 21. sajandil loonud väärt eksperdid palju materjale, kursuseid ja õppeainetenagi jõuab teadmine aina enam ühiskonnani.

Üks väärt spetsialistidest on Starfish Academy looja Vallo Arumäe, kes finantsteadmiste jagamisel mineviku, oleviku ja tuleviku vahel, kinnitab: “Me elame ajaloos enneolematult suurte võimalustega perioodil ja uksed on sulle praegu rohkem avatud, kui kunagi varem!” Soovides istutada väärikas puu tuleviku heaks, on oluline lähtuda seejuures viiest raudvarast.

Kõige esimene samm, mis peaks alati olema selge, on visualiseerida enda eesmärgid, plaanid ja teha seda konkreetse numbritega – nii saabki alguse strateegia. Arumäe selgitab, et esmalt pead teadma, kus sa täna oled ja kuhu soovid jõuda. Kirjutades paberile täpsed numbrid, saad luua selge finantsstrateegia, mille põhjal oskad valida sobiva võimendusega investeeringud.

Portfelli edukaks teekonnaks tuleks jagada varad erinevatesse „korvidesse.“ Teine oluline punkt, ilma milleta ei ole võimalik edu saavutada on Arumäe sõnul riskide hajutamiseks investeeringute jaotamine. „Jaga oma portfell erinevatesse varaklassidesse, säilitades vajalik kasumitootlus. Nii saavutad madalama riski ja jõuad endiselt eesmärgile. Portfelli kokkupanemine oleneb sellest, kus maal keegi oma teekonnal on, aga kui eesmärk on oma varasid säilitada ja saada pikaajaliselt kindlat tootlust madalama riskiga, siis peaks portfellis olema vähemalt kinnisvara, dividendiaktsiad ja kuld. Ideaalne on kui selle kõrval on ka äri, mis toodab pidevalt kapitali, mida edasi investeerida,“ räägib ta.

Investeerimine ja inflatsioon aitavad üksteise mõjusid likvideerida. Arumäe tõdeb, et varaklasse, kuhu investeerida, on palju. Sõltumata summa suurusest on võimalik alustada kõigis neist. „Igal juhul on aga mõistlik investeerida, sest kõige rohkem kaotavad säästjad, kes üldse ei investeeri – kui sa ei investeeri, vaid paned kõrvale, siis eelmisel aastal kõrvale pandud saja euro ostujõud on täna 85 €,“ sõnab ta. Küsimuse peale, kuhu investeerida, vastas Arumäe, et tasub silma peal hoida varaklassidel, mis on end läbi ajaloo hoidnud. Üks neist on näiteks kinnisvara, sest see on käegakatsutav ja tekitab rahavoogu. Ka ei pea kinnisvarasse investeerides olema 100 000 eurot, vaid võib olla väiksem eelarve – võib osta korteri väiksemasse Eesti linna või katta laenu omafinantseeringu osa. Teine traditsiooniline valik on aktsiad, mis on konservatiivne ja stabiilne valik. Aktsiaid on kahte varianti – kasvuaktsiad ja väärtusaktsiad ehk dividendiaktsiad. Arumäe ise vaatab praegu rohkem dividendiaktsiate poole, kus on ettevõtted, kes maksavad igal aastal dividende välja. Läbi ajaloo on end hästi tõestanud ka kuld. See hoiab hästi väärtust, kuid selle miinus on, et see ei too iga-aastast tootlust. Arumäe ise on viimastel aastatel peamiselt investeerinud ettevõtlusesse. Ta selgitab, et raha ostujõud kukub väga kiiresti ja kui raha hoida aasta sukasääres, on selle ostujõud tänase inflatsiooni juures aasta tagusest 22% väiksem. Seetõttu on oluline oma varade väärtust säilitada ja läbi investeeringute vähendada inflatsiooni mõju. Ta toob ka välja, et kui sinu palk ei kasva sel aastal vähemalt 22% võrreldes eelmise aastaga, siis on sinu ostujõud oluliselt väiksem.Küll aga ei ole inflatsioon tingimata halb. Ühtepidi on see viimase 20–30 aasta suurim inflatsioon, teisalt on valu liikumapanev jõud. Arumäe loodab, et ehk tänu selle inflatsioonile tunneb mõni inimene valu nii teravalt, et hakkab oma rahaasjadele rohkem tähelepanu pöörama, sest senine plaan ei ole enam jätkusuutlik. See võib olla hea äratuskõne, mis sunnib inimesi uutmoodi tegutsema, hankima uusi teadmisi, ja lahendab pikas perspektiivis ära väga suure probleemi.

Ettevõtlusega alustamine kriisi ajal ei ole pelgalt suur risk, vaid võib aidata tuua uusi lahendusi. Arumäe sõnul on ettevõtlike inimeste jaoks hea investeerimisvõimalus mõistagi ka äri. Tihti muututakse kriisi ajal innovaatilisemaks ning eduka äri tootlus võib olla suurem kui ükski teine varaklass. Sageli on just kriisiaegadel asutatud edukaid ettevõtmisi.

Kriisideks tuleb alati valmis olla. Arumäe toob Ukraina näitel välja, et kui sõjaolukord algas, tekkis kohe sularahakriis – inimesed üritasid sularahaautomaadist raha kätte saada ning tekkisid pikad järjekorrad. Mõni päev hiljem piirati ka sularahakoguseid, mida on võimalik automaadist välja võtta. Seega soovitab ta igal ajal, sõltumata majanduskriisist, hoida 6-12 kuu rahavarusid, millega katta oma elamiskulud. Samal ajal Venemaal hakkas valuuta väärtus vähenema ja rubla väärtus kukkus vaid mõne päevaga 30%. Arumäe selgitab, et kui tahame majanduskriisi olukorras oma varasid paremini kaitsta, võiksime hoida osa säästusid füüsilises väärismetallis, mis pikaajaliselt oma väärtust hoiab. Ta sõnab, et kuld ja hõbe on olnud juba aastatuhandeid sisemist väärtust omav maksevahend, millega on võimalik kaubavahetust teha. Seega võiks varuda enda valdusesse füüsilisi kuld- ja hõbemünte, et kui sularahale ligipääs kaob, on olemas maksevahend, mille eest kaupu ja teenuseid osta. Arumäe sõnul on oluline omada ka 1-6 kuu toiduvarusid, et toita ära oma pere, kui kaob ligipääs kauplustele. Kindlasti peaks arvestama vajadusega liikuda ühest asukohast teise. Et liikuda autoga, on vaja kütust. Seega võiks kütusepaaki täis hoida ja ehk mõningaid varusid kõrvalepanduna ka kanistrites. Olemas võiks olla ka kindel kodukoht, ja seda pigem maakohas, kus on olemas ka põllumaa. „Kui kriisiolukord kestab pikemat aega, siis on meil olemas ka koht, kus me saame toitu kasvatada, et pere söönuks saaks. Kindlasti võiks olla ka juurdepääs puhtale veele ehk kaev maalapil on kindlasti suur eelis,“ toob ta välja. Kui olukord läheb keeruliseks, hakkavad inimesed sageli käituma üsna ebaratsionaalselt, seega peab olema valmis kaitsma oma varasid ja varusid. „Seetõttu on oluline, et me omaksime enese- ja pere kaitseks relva, juhul kui olukord peaks kriitilisemaks minema,“ ütleb Arumäe.