Euroopa Kohtu otsus: ettevõtete tegelikke kasusaajaid avaldada ei tohi
Tuliseid arutelusid ja vaidlusi tekitanud kohustus avaldada ettevõtete tegelikud kasusaajad kõikidele huvilistele Äriregistri kaudu on Euroopa Kohtu poolt tunnistatud kehtetuks. Advokaadibüroo Hedman isikuandmete kaitse ekspert Andres Ojaver selgitab, mida värske kohtuotsus Eesti jaoks tähendab.
Euroopa Kohus tunnistas sel nädalal kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustuse. See tähendab, et kohtuotsus muudab seni kehtinud korda, kui ettevõtete tegelikud kasusaajad olid Äriregistris vaikimisi avalikud kõigile ilma igasuguse õigustatud huvi kontrollita. “Euroopa Kohus leidis, et selline nõue on ebaproportsionaalne riive isikute eraelu puutumatusele ning tühistas oma otsusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nõude,” selgitas Ojaver.
Euroopa Kohus leidis, et selline nõue on ebaproportsionaalne riive isikute eraelu puutumatusele ning tühistas oma otsusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nõude.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843 on kehtetu osas, kus nähakse ette, et Euroopa Liidu riigid peavad tagama, et nende territooriumil registreeritud äriühingute või muude juriidiliste isikute tegelikke kasusaajaid käsitlev teave on igal juhul üldsusele vabalt kättesaadav.
Varasem regulatsioon kohustas tagama andmete saaja õigustatud huvi kontrolli, kuid see samm kaotati direktiivi muudatustega.
“Oma otsuses asus kohus seisukohale, et kuna andmed sisaldavad teavet füüsiliste isikute kohta, kahjustab üldsuse juurdepääs neile andmetele põhiõigust eraelu puutumatusele,” rõhutas Ojaver. Seejuures ei oma Euroopa Kohtu otsuse kohaselt tähtsust asjaolu, et asjaomased andmed võivad olla seotud inimese kutsealase tegevusega.
Kohtuotsus tähendab Hedmani isikuandmete kaitse eksperdi sõnul Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse muutmise vajadust. “Euroopa Kohtu otsuse rakendamiseks peab Eesti muutma 1. septembril 2018. aastal jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise seadust, kuna see sätestab, et eraõiguslikel juriidilistel isikutel tuleb esitada tegelike kasusaajate kohta andmed ja avalikustada need äriregistri infosüsteemis,” selgitas Ojaver ning lisas, et seega ei saa need andmed olla äriregistris vaikimisi kõigile automaatselt avatud vaates. “See võib kaasa tuua tegelike kasusaajate kohta andmete saamiseks õigustatud huvi põhjendamise vajaduse,” pakkus ta.
- Otsuse eestikeelse tekstiga on võimalik tutvuda siin.
