Ettevõtjad riigikogus: peame hoiduma rumalatest otsustest, et majandusolukorda mitte veelgi raskendada
Täna toimus riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimusena „Olukord Eesti majanduses“ arutelu. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettekandes rõhutati, et tänane olukord on ettevõtjate jaoks keerulisem, kui eelnevate kriiside ajal, sest paljud tegurid on meie käeulatusest väljas.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas riigikogule esinedes, et majanduse probleemid on täna tingitud peamiselt välistest mõjutajatest nagu järsult kasvanud intressimäärad, energiakandjate kõrged hinnad, aga ka Ukrainas toimuv sõda. „Kuid see ei tähenda, et me peaksime rumalate otsustega olukorda ise kunstlikult veelgi raskendama,“ ütles Palts ning tõi välja, et valitsusel puudub täna arusaadav ja muutunud olusid arvestav majandusarengu strateegia, mis koos maksutõusudega suurendab oluliselt ebakindlust ühiskonnas tervikuna ja halvendab otseselt majandus- ja ettevõtluskeskkonda ning konkurentsivõimet.
Palts osutas, et praegusest olukorrast väljapääsu otsimine ja uue kasvu leidmine eeldab tahet ja pingutust paljudelt erinevatelt osapooltelt. „See ei ole ainult ettevõtjate mure, kes täna tunnevad, et neid on sageli üksi jäetud või kelle muresid ei kuulata,“ sõnas ta ning lisas, et kui siiani oli positiivseks noodiks see, et tööpuudus püsis olematu, siis nüüd on ka see muutumas.
2023. aastal on kollektiivsed koondamised mõjutanud 3121 inimest. 2022. aastal samal ajal oli kollektiivselt koondatuid 2032 ning terve aastaga koondati kollektiivselt kokku 3418 inimest. Kollektiivne koondamine tähendab enamasti seda, et suletakse tootmisüksusi, terveid osakondi või ka ettevõtteid. Tegu ei ole enam üksikute töökohtadega.
„Eesti eksport on tugevas languses ning meie tootmismahud on langenud Euroopa Liidus kõige rohkem. Tööstussektori kindlustunne on aga 2009. aasta tasemel, kui oli ülemaailmne majanduskriis,“ ütles Palts ning toonitas, et peamiselt on eksport see, mis toob riiki raha juurde ning seetõttu peame mõtlema, mis on meie konkurentsieelised täna ja ka homme, et tagada meie ettevõtete konkurentsivõimekus eksportturgudel.
Palts rõhutas, et maksupoliitikal on väga suur roll majanduse kasvu toetamisel. „Muidugi saab ka teistpidi – seetõttu on väga oluline, et meie maksupoliitika oleks läbimõeldud ning selle mõjud hinnatud enne, kui asume uusi makse rakendama või senist süsteemi lammutama,“ viidates sealjuures ka hiljutistele soovidele muuta meie ettevõtete tulumaksusüsteemi, mille maksutulud on võrreldavad enamuse OECD riikidega ning mis aitab Eesti ettevõtetel kriisides teha paremaid valikud. „Ja olgem ausad, ka kõige innovatiivsema ümberjagamisega jõukust majja ei too ja riigi rahandustki korda ei tee,“ ütles ta.
Majanduse olukorra parandamiseks tõi Palts välja, et paratamatult tuleb ohjata bürokraatiat, viia läbi riigieelarve revisjon ning piirata riigi haldusfunktsioone. „Ei ole mõeldav, et jätkame samas mahus uute reeglite ja nõuete kehtestamisega ilma mõtlemata, et kas ja kuidas mõjutavad need meie majanduse käekäiku ning konkurentsivõimet,“ lisas ta.
