Lenno Uusküla: rohepööre peab toimuma koostöös tööstusega
Eesti on seadnud eesmärgi viia 2030. aastaks taastuvenergia osakaal 100 protsendini. Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on seniseid taastuvenergiale ülemineku arenguid arvestades eesmärk kättesaamatu – uue kümnendi esimeseks aastaks ei ole võimalik kohaliku tootmisega Eestit rohelise elektriga katta.
„Praeguses tempos liikudes ei saa kahjuks Eesti tarbimine käimasoleva kümnendi lõpuks taastuvate allikatega kaetud. Realistlik siht tundub tänase seisuga 2032. aastaks 100% ulatuses taastuvenergia tootmise saavutamine, kui arvestada praeguseid tarbimisprognoose. Ühtlasi tähendab 100% ulatuses tootmine aga endiselt märgatavas osas ka nn pruuni elektri kasutamist. Roheenergia tootmist ei ole võimalik kergelt juhtida ja salvestustehnoloogiate puudumine tähendab, et endiselt on vaja ka muid tootmisvõimsusi,“ ütles Uusküla.
Roheenergia tootmist ei ole võimalik kergelt juhtida ja salvestustehnoloogiate puudumine tähendab, et endiselt on vaja ka muid tootmisvõimsusi.
Ta märkis, et kui Eesti suudab taastuvenergiaga seonduvalt õigeid otsuseid teha, on võimalik positiivne stsenaarium – turule siiski tuleb palju stabiilset ja mõistliku hinnaga elektrit, ühiskond saab rikkamaks ja majandus hakkab kasvama.
„Rohepöörde juures unustatakse ära põhiküsimus, kuidas me sellest võita saame. Rõhutatakse seda, et nui neljaks on rohelist elektrit vaja. Selle käigus kipub aga meelest minema asjaolu, et teeme seda selleks, et meie tooted ja teenused oleksid konkurentsivõimelised ja neid saaks rohkem. Ühtlasi ka selleks, et meil oleks rohkem tootmisvõimsust, mis meelitaks ettevõtjaid Eestisse,“ ütles Uusküla ning osutas, et täna on Eesti taastuvenergia arendamisel Baltikumis pigem Läti ja Leedu järel viimasel kohal.
Uusküla selgitas, et taastuvenergia arendajate jaoks on kõige olulisemal kohal investeerimiskindlus. Ühtlasi annaks riigipoolne hinnapõhi ka pankade perspektiivist parema investeerimiskindluse.
Luminori peaökonomisti sõnul on oluline, et rohepööre toimuks koostöös tööstusega, sest just tööstus saab olema roheelektri suurtarbija. „On selge, et tööstusinvesteeringud jäävad Eestisse tulemata ja tundub, et Eesti vähene elektripakkumine ja rohelise elektri puudus on üks olulistest põhjusest. Eestisse oleks tulemas ettevõtteid, kes kasutaks teravattide mahus elektrit, aga nad ilmselgelt ei saa tulla enne, kui näevad, et vajalik elekter on olemas või kindlalt tulemas. Täna ei julge veel keegi siia oma tootmist planeerida. On oluline meeles pidada, et iga regulatsiooniprotsess võtab aega aastaid ning kui riik praegu otsuseid ei langeta, siis mööduvad järjekordsed aastad kiiresti edasiste arenguteta,“ osundas Uusküla.
Peaökonomist märkis, et piirkond, kuhu uued tööstused praeguste riiklike plaanide kohaselt lisaks Ida-Virumaale tulla võiksid, on Pärnu kandi ehk traditsioonilise suvituspiirkonna lähiümbrus. „Planeeritavad meretuulepargid ja ehitatav Sopi-Tootsi tuulepark teevad Pärnumaast roheenergeetika sõlmpunkti ja tulevase Rail Baltica terminali ümbrusesse võiks ettevõtjatel olla suur huvi tööstusi rajada. Samas on mõnevõrra ebaselge, kui väga Pärnu suvepealinnana ise tööstuspealinna staatusesse tõusta tahab.“
