Kui majanduse seis halveneb, tuleks suunata ressurssi ettevõtjate nõustamisse
Euribor, töötuse määr ega tarbijahinnaindeks Eesti ettevõtete maksukuulekust ei mõjuta, aga tugev seos on olemas majanduskasvuga – 1% sisemajanduse kogutoodangu kasvu vähendab maksuvõlglaste arvu ligi 530 ettevõtte võrra, selgub Sisekaitseakadeemia lõputööna valminud uuringust.
Äsja Sisekaitseakadeemias lõputöö “Majanduskeskkonna mõju Eesti ettevõtete maksuvõlgadele perioodil 2017–2023” kaitsnud Julia Kruptšenkova sõnul on oluline, et maksukogumist puudutavaid otsuseid langetataks teaduspõhiselt, mis vähendab pingeid ja tõstab efektiivsust.
“Hiljuti just nägime, kui kirglikult võib ühiskond vastu võtta mõne maksujärelevalve taktikat puudutava idee. Kõik võidavad, kui me teame võimalikult hästi ja tõendatult, miks Eesti ettevõtetel mõnikord maksud maksmata jäävad ja millal tuleb probleemideks valmis olla. Seda enam, et pingeline aeg majanduses ilmselt jätkub, samas riigieelarvesse on vaja iga eurot,” selgitas Kruptšenkova uuringu aktuaalsust.
Uuring tuvastas, et ettevõtetest maksuvõlgnike arvul on keskmine positiivne seos töötuse määra, tarbijahinnaindeksi muutuse ja euribori määraga ning tugevalt negatiivne seos sisemajanduse kogutoodangu (SKT) muutusega. Regressioonanalüüsi tulemusena selgus siiski, et statistiliselt oluline seos on maksuvõlgnike arvul üksnes SKT aheldatud väärtuse muutusel võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.
“Konkreetselt andis aastate 2017–2023 andmete analüüs tulemuseks, et kui SKT muutus kasvab ühe protsendipunkti võrra, siis ettevõtetest maksuvõlgnike arv langeb 529 isiku võrra. Kokku oli maksuvõlas ettevõtteid sel perioodil keskmiselt umbes 15 000. Seega ka väike SKT kasvu muutus mõjutab Maksu- ja Tolliameti võlgnikega tegelemise koormust oluliselt. Seda tuleks arvesse võtta, et vältida maksuraha riigile kaotsiminekut,” ütles Kruptšenkova.
Tegu on esimese korraga, kui Eesti majanduskeskkonna mõju ettevõtete maksuvõlgadele on andmepõhiselt uuritud. Uuringus on välja toodud, et Eesti andmetest tehtud järeldused klapivad ka kogu Euroopa Liitu hõlmanud uuringutega.
“Loogika on selles, et kui majandus kasvab, siis see parandab ka ettevõtjate kindlustunnet oma äri suhtes, tegutsetakse aktiivsemalt ja väheneb tõenäosus, et ettevõte satub raskustesse maksukohustuste täitmisel,” selgitas Kruptšenkova.
- Uuringu kokkuvõtteks anti Maksu- ja Tolliametile soovitus: kui paistab, et majanduse seis halveneb, tuleks suunata ressurssi ettevõtjate nõustamisse, kuidas maksuvõlgu vältida ja vajadusel likvideerida. Oluline on alustada ennetustööga enne, kui majanduslik olukord halveneb.
