PODCAST „JUHTIMINE JUHTIMISETA“ #1 I Ivar Raav: juhtimine juhtimiseta on kõigepealt iseenda juhtimine
Ivar Raav, kogenud ärijuht, koolitaja, mentor, konsultant ning raamatu “Juhtimise jalajälg” autor ja Reelika Jeferjev, coach, ärijuht ja koolitaja, kutsuvad iganädalases podcastis “Juhtimine Juhtimiseta” kuulajaid kaasa mõtisklusse juhtimise olemuse üle. Esimeses episoodis uurisid nad, mida tähendab juhtimine juhtimiseta, millised on juhi vastutus ja roll ning kuidas liikuda protsessikesksest juhtimisest isejuhtimiseni.
Juhtimise paradigma muutumine
Juhtimine on ajas arenenud ning muutunud koos ühiskonna vajaduste ja väärtustega. Ivar avas podcastis juhtimise ajaloolist perspektiivi: “Kui kahe tuhande alguses domineeris protsessikeskne juhtimine, kus tõhusus ja efektiivsus olid elu A ja O, siis hiljem hakkas see asenduma inimesekeskse juhtimisega,“ sõnas ta, lisades, et inimesekeskne lähenemine tundus toona uudne ja ahvatlev, kuid nüüd on selge, et ka see mudel on ajale jalgu jäämas. „Juhtimine ei saa olla keskendunud ainult inimesele, sest inimene ei ole maailma kese. Kõige olulisem on terviklikkus – kogu süsteemi koosmõju.”
Juhtimine ei saa olla keskendunud ainult inimesele, sest inimene ei ole maailma kese. Kõige olulisem on terviklikkus – kogu süsteemi koosmõju.
Reelika täiendas, et tema jaoks on juhtimine juhtimiseta pigem loomupärane, isegi kunstiline protsess. “See on kõrgem koosloome, kus kogu tiim liigub väärtusliku eesmärgi poole. Juhi roll on hoida üleval head tunnet ja luua keskkond, kus kõik saavad panustada. Selline juhtimine ei põhine kontrollil, vaid inspireerib kõiki liikuma ühiselt seatud sihi poole,” selgitas Reelika.
Juhi roll on hoida üleval head tunnet ja luua keskkond, kus kõik saavad panustada.
Vastutus – tähelepanu suunamine, mitte süü otsimine
Podcastis arutlesid Ivar ja Reelika ka vastutuse tähenduse üle. Traditsioonilises juhtimises on vastutus tihti seotud süüdlase leidmise või tagajärgede eest seismisega. Reelika sõnul on see aga kitsas ja piirav vaade: “Minu jaoks on vastutus see, kuhu ma oma tähelepanu suunan. See ei ole hirm tagajärgede ees, vaid teadlik valik võtta juhtimine enda kätte.”
Ivar tõi esile, kuidas vastutus ja hirm on tihedalt seotud: “Tihti näevad juhid vastutust kui koormat, mis põhjustab hirmu. Hirm, et ma ei vasta ootustele – olgu need siis aktsionäride, meeskonna või perekonna omad. Kuid kui vastutus on seotud tähelepanu ja teadlikkusega, saab sellest vahend, mis aitab meil kasvada ja areneda.”
Kui vastutus on seotud tähelepanu ja teadlikkusega, saab sellest vahend, mis aitab meil kasvada ja areneda.
Automaatmõtted ja kogemuspõhine pimedus
Üks keskseid teemasid esimeses episoodis oli automaatsete mõttemustrite mõju juhtimisele. Reelika kirjeldas, kuidas aju töötab: “Meie aju loob automaatmõtteid minevikukogemuste põhjal, et energiat säästa. Need mõtted on nagu programmeeritud reaktsioonid, mis võivad muutuda piiravateks uskumusteks. Juhtimine juhtimiseta tähendab nende mustrite teadlikku ümberkujundamist, et vabaneda kogemuspõhisest pimedusest.”
Ivar lisas, et mõtlemine on tööriist, mitte eesmärk: “Mõtlemine on nagu haamer – seda kasutatakse vaid siis, kui on vaja. Ideed ja loovus tekivad tühimikust, mitte pidevast mõtlemisest. Juht ei pea iga hetke täitma mõtetega, vaid võiks õppida leidma tasakaalu ja ruumi uutele ideedele.”
Ideed ja loovus tekivad tühimikust, mitte pidevast mõtlemisest. Juht ei pea iga hetke täitma mõtetega, vaid võiks õppida leidma tasakaalu ja ruumi uutele ideedele.
Murdepunktid – võimalus enesevaatluseks
Elu toob juhtidele tihti ette murdepunkte, kus ollakse sunnitud mõtlema ümber oma eesmärkide ja tegutsemise viisi. Ivar kirjeldas neid hetki: “Murdepunktid, nagu keskea kriis või tööalased väljakutsed, sunnivad meid küsima: kas see, mida ma teen, on kooskõlas minu tegelike väärtustega? Kui ignoreerime seda, mis meie sees toimub, ei saa me olla tõelised juhid.”
Reelika jagas podcast`is ka oma kogemust: “Minu enda pöördepunkt oli hetk, kus ma tundsin, et kõik väliselt on korras – meeskond, ettevõte, vastutus – aga seesmiselt midagi kripeldas. Otsustasin, et pean järgima oma sisemist vabaduse ja arengu kutset, isegi kui see tähendas tuttava ja turvalise maailma hülgamist.”
Haavatavus – juhi suurim jõud
Podcastis rõhutati ka juhi haavatavuse tähtsust. Ivar tõi esile, et juht ei pea olema täiuslik: “Juht ei pea kõiges olema parim. Ta peab olema piisavalt julge, et tunnistada oma nõrkusi ja leida tiimiliikmeid, kes neid täiendavad. See haavatavus ei ole nõrkus, vaid tõeline tugevus, mis loob usaldust ja koostööd.”
Juht ei pea kõiges olema parim. Ta peab olema piisavalt julge, et tunnistada oma nõrkusi ja leida tiimiliikmeid, kes neid täiendavad.
Reelika lisas, et haavatavus aitab juhil mõista, et kõik tunded on väärtuslikud: “Olgu see kurbus, viha või rõõm – kõik emotsioonid kannavad sõnumit. Kui me julgeme neid tundeid vastu võtta ja analüüsida, saame paremini mõista nii iseennast kui ka oma meeskonda.”
Iseenda juhtimine – juhtimise alus
Juhtimine juhtimiseta algab iseendast. Ivar lausus selle kohta: “Juhtimine juhtimiseta on kõigepealt iseenda juhtimine. Kui juht ei suuda juhtida oma mõtteid, tundeid ja reaktsioone, ei saa ta ka oma meeskonda tõeliselt juhtida.”
Reelika rõhutas ka teadlikkuse ja valikuvabaduse tähtsust: “Me saame alati valida oma mõtteid, tundeid ja tegevusi. See ongi juhtimise tõeline tuum – luua endale ja teistele elu, mis on täidetud tähenduse ja harmooniaga.”
Juhtimine juhtimiseta on kõigepealt iseenda juhtimine. Kui juht ei suuda juhtida oma mõtteid, tundeid ja reaktsioone, ei saa ta ka oma meeskonda tõeliselt juhtida.
Tähelepanekuid podcast`ist:
- Juhtimine ei saa olla keskendunud ainult inimesele, sest inimene ei ole maailma kese. Kõige olulisem on terviklikkus – kogu süsteemi koosmõju.
- Juhi roll on hoida üleval head tunnet ja luua keskkond, kus kõik saavad panustada. Selline juhtimine ei põhine kontrollil, vaid inspireerib kõiki liikuma ühiselt seatud sihi poole.
- Tihti näevad juhid vastutust kui koormat, mis põhjustab hirmu. Kuid kui vastutus on seotud tähelepanu ja teadlikkusega, saab sellest vahend, mis aitab kasvada ja areneda.
- Mõtlemine on nagu haamer – seda kasutatakse vaid siis, kui on vaja. Ideed ja loovus tekivad tühimikust, mitte pidevast mõtlemisest.
- Murdepunktid, nagu keskea kriis või tööalased väljakutsed, sunnivad meid küsima: kas see, mida ma teen, on kooskõlas minu tegelike väärtustega? Kui ignoreerime seda, mis meie sees toimub, ei saa me olla tõelised juhid.
- Juht ei pea kõiges olema parim. Ta peab olema piisavalt julge, et tunnistada oma nõrkusi ja leida tiimiliikmeid, kes neid täiendavad.
- Haavatavus aitab juhil mõista, et kõik tunded on väärtuslikud. Olgu see kurbus, viha või rõõm – kõik emotsioonid kannavad sõnumit.
- Juhtimine juhtimiseta on kõigepealt iseenda juhtimine. Kui juht ei suuda juhtida oma mõtteid, tundeid ja reaktsioone, ei saa ta ka oma meeskonda tõeliselt juhtida.
- Me saame alati valida oma mõtteid, tundeid ja tegevusi. See ongi juhtimise tõeline tuum – luua endale ja teistele elu, mis on täidetud tähenduse ja harmooniaga.
