Innovatsiooni arenguks peab Euroopa mõtlema kiiremini ja lihtsustama regulatsioone
Kuigi Euroopa suudab täna arendada maailmatasemel teadust ja innovatsiooni, jääb lahenduste viimine globaalsetele turgudele takerduma ning Euroopa teaduse äriline rakendamine on täna jätkuvalt raske. Tehnoloogiakonverentsi Latitude59 raames toimunud süvatehnoloogia arengule pühendatud diskussioonis tõid valdkonna eksperdid välja, et Euroopa vajab lisaks ka innovatsiooni testimise vabadust, sest valideerimisfaas on iduettevõtetele suureks komistuskiviks, millele tuleb pöörata tähelepanu. Lisaks jäi kõlama, et tuleb tihendada koostööd Euroopa suurte korporatsioonide ja iduettevõtete vahel, olles selles proaktiivne, kuna hetkel ei ole korporatsioonid koostööks piisavalt avatud.
Angelo Wille Euroopa Innovatsiooninõukogust rõhutas, et kuigi Euroopa on alati tootnud väga häid ideid, viiakse need turule kuskil mujal. “Meie eesmärgiks on lahendada seda probleemi ning meil on selleks erinevaid võimalusi. Euroopa peab selgelt saama paremaks lihtsustamises, eriti mis puudutab regulatsioone. Surve on selleks Euroopa Komisjonile täna selgelt kasvamas ning vastavad muudatused on tulemas,” lubas ta.
Diskussiooni juhtinud Startup Estonia Põhjamaade partnersuhete juht Kati Pärn nõustus, et Euroopa teaduse äriline rakendamine on täna jätkuvalt raske. “Selleks, et viia Euroopas loodav teaduspõhine innovatsioon päriselt inimesteni ja rahvusvahelistele turgudele, on oluline teha jõulisemaid samme,” ütles Pärn.
Isegi innovatsiooni eesrindel olevas Rootsis on süvatehnoloogia valdkonnas mitmeid lahendamata muresid, nentis Rootsi inkubaatoreid ja teadusparke ühendava organisatsiooni SISP strateegilise kommunikatsiooni ja poliitika direktor Ellinor Bokedal. “Rootsis on täna üle 2000 varajase faasi süvatehnoloogia ettevõtte, kuid me näeme, et kui nad jõuavad kasvufaasi, kipuvad nad keerukate Euroopa Liidu regulatsioonide tõttu uusi turge otsima. Meie eesmärgiks on täna teha nii, et ettevõtted mitte ainult ei alustaks, vaid ka kasvaks, kui mitte Rootsis, siis vähemalt Euroopas,” ütles Bokedal.
Rootsi on just välja tulnud uue Sweden Startup Nation initsiatiiviga, mille eesmärgiks on luua andmepõhine platvorm, mis koondab teabe Rootsi idu- ja kasvufirmade kohta. “Kui meil on parem teadmine, saame teha paremaid otsuseid innovatsioonipoliitika ja investeeringute vallas. Näiteks näeme, et Rootsi idufirmadel on raske koduturul kasvada, sest nad ei leia siit kliente ehk meie jaoks on oluline viia idud ja suured korporatsioonid kokku, et viimased oleks valmis ostma innovatsiooni iduettevõtetelt.”
Andrew Thompson riskikapitalifondist Spring Ridge Ventures oli aga kindel, et ka väikesed riigid saavad suurte turgudega Aasias ja USAs konkureerida ning tõi näiteks, et taasiseseisvumisest saadik on Eesti saavutanud uskumatud tulemused. “Väikese riigi eeliseks on fokusseeritus väga selgetele eesmärkidele, julgus teha seda, mida te ise usute, et peab tehtud saama ning võimekus teha just neid asju, mis tuleb ära teha. See mõte, et eduks on vaja palju raha ei päde. Eduks on vaja selgust, julgust ja töövõimet ning seda on Uus-Põhjala riikides palju,” ütles ta.
Nordic Science Investmentsi partner Mart Maasik nõustus, et suurem kapital üksi ei aita lahendada süvatehnolooogia iduettevõtete probleeme. “On vaja meeskonda ja läbimurdelist teadust ning ka arusaamist, kuhu turg liigub. Euroopa tervikuna tundub täna alahindavat kohaliku teaduse potentsiaali, samas teadlased ei pruugi olla head ärimehed ning meie eesmärk on luua sild teaduse ja ettevõtluse vahel,” tõi Maasik välja.
