ANALÜÜSI TULEMUS I Saneerimist kui võimalikku päästevahendit kasutatakse liiga harva
Eesti ettevõtjad ei ole teadlikud ja ei kasuta makseraskustest ning võimalikust pankrotistumisest pääsemiseks neile saneerimisseadusega antud võimalusi, selgub justiitsministeeriumi ja riigikantselei tellimusel valminud analüüsist. Ka füüsilised isikud ei kasuta suuresti oma võlaprobleemide lahendamiseks võlgade ümberkujundamise menetlust, kuigi seeläbi oleks võimalik aidata ära hoida füüsilise isiku pankrotti. Mõlemal juhul eelistatakse pigem pankrotimenetlust.
Oma sisult tähendab saneerimine ettevõtte tervendamist ja päästmist ajutistest makseraskustest. Samas on analüüsi kohaselt esinenud juhtumeid, mil menetlust kasutatakse valedel põhjustel, näiteks pankroti edasilükkamiseks. Analüüsi põhjal valmiva eelnõu läbi loodab ministeerium seda edaspidi muuta.
„2018. aastal esitas saneerimisavalduse 28 ettevõtjat, samas kui juriidilise isiku pankrotiavaldusi laekus 430. Füüsiliste isikute puhul on need käärid veel kordades suuremad: samal aastal esitati 983 füüsilise isiku pankrotiavaldust, võlgade ümberkujundamise menetluse avaldusi laekus vaid 63,“ sõnas justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand.
Analüüs telliti eesmärgiga hinnata Eesti saneerimisalast ja füüsiliste isikute kohustustest vabastamist käsitlevat õigusraamistikku ning selle toimimist praktikas. Täiendavalt annab analüüs suuniseid Euroopa parlamendi ja nõukogu saneerimise ning maksejõuetuse direktiivi ülevõtmiseks Eesti õigusesse. Lisaks puudutab analüüs ka võlgade ümberkujundamise menetlust.
Ettepanekute tegemisel on arvesse võetud ka COVID-19 pandeemia mõju, mis on kutsunud esile globaalsed muudatused majanduse struktuuris ja ettevõtjate käitumises.
„Majandusolukorra halvenemisel on väga oluline, et ettevõtja saaks kasutada tervendamise võimalusi kiirelt ja tõhusalt. Kriisidel on eriti nähtav mõju just maksejõuetusvaldkonnas, tuues kaasa finantsraskustesse sattunud isikute arvu järsu tõusu. Õigusraamistiku parendamine selles valdkonnas on abiks nii võlgnikele kui ka võlausaldajatele,“ sõnas Härmand.
Analüüsis käsitletakse põhjalikumalt järgmisi valdkondi:
- juurdepääs saneerimismenetlusele ja selle algatamise tingimused, saneerimise mõju võlausaldajate nõuetele, kohtu kaasamise ulatus ja saneerimisavalduse varasema esitamise motiveerimise võimalused;
- saneerimiskavade üle peetavatele läbirääkimistele kaasaaitamine, sh võlgniku õigus säilitada varade käsutusõigus, täitemeetmete peatamine ja tagajärjed;
- saneerimiskavade sisu, vastuvõtmine, kinnitamine, rühmadeülene kohustamine ja tagajärjed;
- uue ja vaherahastamise soodustamine ning muude tehingute kaitsmine, juriidiliste isikute juhtide kohustused, võimalikud saneerimis- ja kohustustest vabastamise menetluste tõhususe suurendamise meetmed;
- füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise perioodi lühendamine ja erinevate füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluste vahel valimine ning liikumine, nõustaja kaasamise vajalikkus;
- erinevate maksejõuetusmenetluste omavaheline haakumine ja ülemineku võimalused, saneerimismenetluse konfidentsiaalsuse kaotamine.
Justiitsministeerium ootab huvigruppide tagasisidet 26. juuniks ning selle põhjal koostatava eelnõu eeldatav valmimisaeg on selle aasta september. Analüüsi rahastati Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“.
Tutvu analüüsiga siin.
