AUSAM ÄRIKESKKOND I Justiitsministeerium loob maksejõuetusteenistuse
Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi maksejõuetusteenistuse juhataja leidmiseks. 1. jaanuarist Konkurentsiameti juures loodava teenistuse eesmärk on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuse põhjuseid, suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra ja tagada seeläbi ausam ärikeskkond.
Justiitsministeerium kuulutas välja konkursi maksejõuetusteenistuse juhataja leidmiseks. 1. jaanuarist Konkurentsiameti juures loodava teenistuse eesmärk on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuse põhjuseid, suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra ja tagada seeläbi ausam ärikeskkond.
„Otsime võimekat juhti, kes paneks kokku tugeva meeskonna ja ehitaks üles teenistuse, millel on oluline panus Eesti ettevõtluskultuuri järgmisele tasemele viimisel. Konkurentsiametis on juba täna olemas majandusliku analüüsi ja järelevalve läbiviimise kompetents ning uue teenistuse tööle rakendudes tõuseb sellest sünergiast kõigile tulu,“ sõnas justiitsminister Maris Lauri. Tema sõnul on pankrotimenetlused Eestis täna liiga pikad, kulukad ja võlausaldajate jaoks ebatõhusad.
„Keskmine pankrotimenetlus kestab Eestis kolm aastat, sellele kulub 9% varast ja võlausaldajate nõuete rahuldamise määr on keskmiselt kõigest 40%,“ selgitas Lauri. Võrdlusriikides Soomes ja Saksamaal on vastavad näitajad üks aasta, 3% ja 80-90%.
Samuti on minister Lauri hinnangul Eestis probleemiks maksejõuetuse pahatahtlik põhjustamine ja raugemise kaudu vastutusest vabanemine.
Täpsemalt hakkabki loodav teenistus tegema järelevalvet võlgniku ja võlgniku lähikondsete tegevuse üle, uurima võlgniku ja võlgniku lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist, viima läbi eriauditeid ja pankrotimenetluse avalikke uurimisi ja tegema haldurile ettepanekuid pankrotimenetluse läbiviimisel.
Lauri sõnul on lisaks ettevõtjatele ja võlausaldajatele teenistuse töö oluline ka riigile, kes on üks suurimaid võlausaldajaid.
„Creditinfo Eesti AS-i andmetel moodustasid Eesti ettevõtete võlad 2016–2018. aasta andmetel keskmiselt kokku 33,26 miljonit eurot aastas, millest üle 40% oli maksuvõlg riigile,“ ütles Lauri.
Lisaks kujundaks teenistus ka maksejõuetuse valdkonnas ühtset praktikat ning teostaks justiitsministeeriumi asemel haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle.
