AUTODEVAHETUS I Møller Auto rakendus annab kasutatud autole automaatselt hinna
Suur auto või väike auto? Läbisõit või aastanumber? 65kW või 100kW mootor? Halogeen- või ksenoontuled? Esi- või tagavedu? Autovõõrale inimesele on auto ostmine keeruline protsess ning õige otsuse tegemisel tuleb enda jaoks läbi mõelda mitmeid olulisi aspekte. Møller Auto Mustamäe kasutatud autode müügijuht Chris Tõnisson räägib, kuidas valida mõistliku hinna juures enda vajadustele ja soovidele vastav auto.
Tõnisson soovitab kasutatud auto ostu puhul läheneda kõigele praktiliselt. Enne kütusekulu ja mootori võimsuse numbritesse liigset süvenemist võiks läbi mõelda hoopis selle, kui palju autot üldse kasutatakse, kus sellega sõidetakse ning mitut inimest peab auto igapäevaselt mahutama.
„Kütusekulu on oluline näitaja inimesele, kes sõidab väga palju, sel juhul on ökonoomse auto ostul ka mingit kaalu,“ räägib Tõnisson, kelle sõnul pole elektri- ega hübriidauto alati mõistlik valik inimesele, kes sõidab aastast vähem kui 15 000 kilomeetrit. „Toon lihtsa näite. Oletame, et inimene sõidab vähe, aga ostab sellegipoolest hästi ökonoomse auto ning maksab selle eest 3000 eurot rohkem. Nüüd on tema igakuine kütusekulu 120 euro asemel 100 eurot. Tal tuleb sõita aastaid, et see raha tagasi teenida, ent selleks ajaks võib tal olla vaja juba hoopis suuremat või teistsugusemat autot.“
Automüügi kuulutustes väljatoodud kütusekulu numbritesse soovitab Tõnisson mõningase reserviga suhtuda, kuna need ei pruugi peegeldada päriselu. „Kui müüdava auto kütusekulu näitab tehasenäidu järgi keskmiselt 5 liitrit sajale kilomeetrile, siis on oluline meeles pidada, et mõõtmine on toimunud laboris ja näidu sisse pole arvestatud kulu mõjutavaid tegureid, näiteks tuuletakistust, asfaldi karedust, kurve, sõidustiili ega muud säärast. Seega võib reaalne kütusekulu tehasenäidust sõltuvalt autost mõneti erineda. Mõistlik olles näidule reservina juurde arvestada 1-1,5 liitrit.“
Tõnissoni sõnul võiks läbisõitu ja aastanumbrit komplektina vaadata ning kõikide lisade ja mugavustega sõiduki ostmisel tuleb olla nende osas paindlikum. „Eks ostja soovib alati, et auto läbisõit oleks võimalikult väike, ent kasutatud auto ostmisel tuleb endale teadvustada, et sellega on varem juba sõidetud. Soodsama hinnaga kasutatud auto, millel on väike läbisõit ja värske valmistamise aasta, tuleb lisavarustuse osas teha mööndusi. Kui aga mugavusvarustuse rohkus on oluline, tuleb paratamatult olla paindlikum auto läbisõidu osas. Eriti rikkalikult varustatud autode eest peab ostja olema valmis maksma kõrgemat hinda, sest maksavad need ju ka uuena enam.“
Oluline on mõelda ka sellele, kus autoga sõidetakse ja mitmekesi, sellest saab tuletada, kui suurt autot vaja on. „Kui auto peab igapäevaselt mahutama neli kuni viis inimest, on ruumi vajadus pigem suur, ent sõites 95 protsenti ajast üksi või kahekesi või viies aeg-ajalt vanaema-vanaisa arsti juurde, pole tegelikult otsest vajadust mahtuniversaali järele. Mõistlik oleks soetada auto, mis leiab sihtotstarbelist kasutust. Näiteks kahekesi sõites mahutab Golf maa ja ilm, pidevalt suurema seltskonnaga reisides sobiks Passati suurusklassis auto enam,“ räägib Tõnisson.
Sellest, mis vahe on esi-, taga- ja nelikveoga autol saab enamasti aru vaid rasketes ilmastikuoludes ja libedusega. „Üldjuhul on enamus autosid esiveoga. Tagaveoga auto annab sportlikuma sõidutunde, küllaga peab arvestama, et tagaveolisel autol hakkavad libedaga rattad kergemini ringi käima ning sellega on märksa keerulisem kohapealt minema saada. Nelikveoga auto annab valikuvõimalusi juurde, sa ei ole ilmast sõltuv ning võid vabalt maanteelt metsateele keerata, kartmata kuskile kinni jääda,“ selgitab Tõnisson.
Mootorile ja tuledele tasub veidi rohkem tähelepanu pöörata juhul, kui inimene on liikuva elustiiliga ja läbib maanteel tihti pikemaid distantse. Igal nädalavahetusel suvilasse ja tagasi sõites võiks valida mootori, mille võimsus on suurem kui 85kW, ent pelgalt linnas liigeldes mootori võimsus nii suurt rolli ei mängi. Sageli maanteel liigeldes tasub investeerida parema valgustusvõimsusega LED- või ksenoontuledesse. Nende valgusvihk ei neeldu pimedas sõites märga asfaldisse nii kergesti ja nad valgustavad teed paremini. Nendele ja paljudele muudele detailidele saab Tõnissoni sõnul pöörata tähelepanu proovisõidul olles.
Eesti ilma arvesse võttes ei saa Tõnissoni sõnul üle ega ümber kliimaseadmest ega konditsioneerist, mis tagavad suviti mõnusalt jaheda ning õhurikka salongi ning klaarivad niiskete ilmadega kiiresti udused aknad. „Lisadest otsib Eesti inimene veel istmesoojendusi, parkimisandureid ja püsikiirusehoidikut. Luksuslikumat interjööri ihkavatele inimestele oleme soovitanud ka nahksalongiga autosid. Nahksisuga istmetel võiks Eestis elades olla aga kindlasti istmesoojendus, muidu võib talvel autosse istumine päris külm olla.“
Autovahetuse protsessi lihtsustamiseks on Møller Auto loonud kasutatud autode hindamise lehe, mis annab sõiduki marki, mudelit, läbisõitu, väljalaskeaastat ja lisavarustust arvesse võttes autole hinna, millega on esindus valmis auto omanikult ära ostma või uue vastu vahetama. Rakendust kasutavad nii Mustamäe kui Ülemiste Møller Auto esindused.
Møller Auto kuulub Põhjamaade suurimasse, enam kui 80-aastase kogemusega Norra automüügiettevõttesse MøllerGruppen, mis tegeleb Volkswagenite, Škodade ja Audide impordi, jaemüügi, hoolduse ja finantseerimisega, samuti kinnisvaraarenduse ja –haldusega. Ettevõte tegutseb viies riigis ja annab tööd 2090 inimesele. Baltimaades on ettevõttel 13 edasimüüjat ja viissada töötajat. Møller Autol on Eestis neli müügi- ja teeninduskeskust: Mustamäel, Peetris, Pärnus ja Jõhvis. Møller Auto kontrollitud kasutatud autod on saadaval Mustamäel, Marja 6 ja Peetris, Tartu mnt 165.
