EESTI HÜMN 150: meie üks suur rahvussümbol pandi väikesesse raamatuvormi
Sündinud on väikseim eestikeelne Eestis trükitud ja köidetud raamat „Eesti hümn“.
Pärgamendist või täisnahast kõvakaanelist ja marmoreeritud eeslehtedega raamatut on trükitud kõigest 25 nummerdatud eksemplari. Raamatumõõt on 25×20 mm.
Patriootlik laul „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ on ülistuslaul Eesti kultuurile, rahvale ja riigile, mis kirjutati 1869. aastal esimesel üldlaulupeol ettekandmiseks ja on omandanud tavaõiguslikult Eesti hümni tähenduse.
Eesti ülistuslaul kõlas laulupeo teisel päeval 19. juunil 1869. aastal ja selle kandsid ette meeskoorid üle-eelviimase lauluna.
Laulu sõnad kirjutas 1869. aasta algul Eesti rahva ärkamisaja üks juhte, Lydia Koidula isa ja Postimehe asutaja Johann Voldemar Jannsen. Tekst oli kirjutatud saksa päritolu helilooja Friedrich Paciuse viisile. Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, sai lõpuks mõlema maa riigihümniks.
