Eesti ja Läti väike-ettevõtted muretsevad Brexiti pärast vähem kui Leedu omad
65% Eesti väikestest ja keskmistest ettevõtetest (VKE) ei näe Brexiti suurt mõju enda tegevusele. Peamisteks väljakutseteks lähiajal on hoopis pandeemia tagajärjed, selgus Luminori tellitud uuringust.
Negatiivsena tajub Brexiti mõju 8% Eesti väikestest ja keskmistest ettevõtetest. 26% peab mõju neutraalseks ja vaid 1% positiivseks. Brexiti suurt mõju ei taju ka Läti VKE-d – 56% neist tõi põhjuseks, et nad ei tegele Ühendkuningriigis äriga. Samas Leedu ettevõtetele on mõju suurem, kuna seal väitis vaid 39% uuringus osalenutest, et nende ettevõttel pole Suurbritannias äritegevust. Samas 46% peab brittide lahkumist Euroopa Liidust oma äritegevusele neutraalseks ning negatiivset mõju nägi 12% Leedu VKE-dest.
Kui võrrelda värske uuringu tulemusi Luminori 2019. aasta VKE-de uuringuga, on näha, et ettevõtjad on nüüd Brexiti osas optimistlikumad. Tunamullu oli 18% Eesti ettevõtetest mures Brexiti võimaliku mõju pärast äritegevusele, aga tänavu vaid 8%. Eriti suur muutus on toimunud Lätis, kus oli muretsejaid ligi kolmandik, nüüd aga vaid 9%. Leedus on langenud muretsejate osakaal 16% pealt 12%-le.
„Arvestades seda, mis on maailmas toimunud pärast 2019. aastat, on see erinevus ettevõtjate suhtumises Brexitisse igati mõistetav,“ ütles Luminori Eesti äripanganduse juht Marjan Savtšenko. „Pandeemia mõjutab maailma ja Euroopa majandust kaugelt rohkem kui Brexit ning seepärast ei tundu brittide lahkumine Euroopa Liidust enam nii olulisena.“ Ta lisas, et avatud majandusega Eesti ettevõtteid mõjutavad rohkem arengud Skandinaaviamaades ja Saksamaal, mis on meie jaoks ühed olulisemad eksporditurud.
Covid-19 mõjudega tegelemist peavad umbes pooled Balti riikide väikestest ja keskmistest ettevõtetest oma peamiseks väljakutseks 2021. aastal (Leedu 59%; Läti 52%; Eesti 41%). Väljakutsetena nähakse ka käibe ja klientide vähenemist, mis omakorda on tingitud pandeemiast.
Luminori panga küsitlus tehti 2020. aasta detsembris koostöös turu-uuringuettevõttega Norstat. Sellele vastasid rohkem kui 750 Baltimaade VKE-de juhti ja finantsdirektorit.
