Ekspert pensionifondidest: kuidas läks aasta 2023 ning mida toob 2024?
Luminori pensionifondide fondijuhi Vahur Madissoni kinnitusel on nii II kui ka III samba pensionifondide tootlused olnud 2023. aasta algusest saadik positiivsed ning osaku hinda kasvatanud. 2024. aasta arengute suhtes on ootused samuti pigem optimistlikud.
Siiski ei saa 2023. aastat kirjeldada kui stabiilse ja ühtlase tõusuga perioodi. „2023 aasta algas suhteliselt ootamatu majanduse jahtumisega Hiinas, mis globaalmajanduse kasvuootusi olulisel määral mõjutas. Ka keskpankade intressimäärade tõstmine on olnud järsk ning tagantjärele näeme, et vaid vähesed julgesid prognoosida, et intresse niivõrd lühikese aja jooksul nii palju tõstetakse,” ütles Madisson.
Kui aktsiaturgudel võis aasta jooksul näha kahte suurt tõusu ja langust – üks neist leidis aset kevadel ja teine kesksuvel –, siis mõlemal korral järgnes tõusule ka kiire langus. „Turud ootasid, et intressitõus on nüüd lõppenud ja keskpangad alustavad üleminekuperioodi langetamise suunas, ent see ootus oli siiski mõlemal korral ennatlik. Karm rahapoliitiline hoiak jätkus ja turgudel tuli end jälle allapoole korrigeerida,” selgitas ta.
Novembris leidis aset ka kolmas aktsiaturgude tõus. „Paistab, et inflatsiooni aeglustumine on peamistes majanduspiirkondades tugeva trendiga, mis võimaldab keskpankadel rahapoliitika suhtes veidi pehmemaks muutuda. Rohkem kui varem on võimalusi, et intresse võidakse järgmisel poolaastal lõpuks ka langetada.”
Finantsturge mõjutas 2023. aastal tugevalt ka tehisintellekti ehk AI revolutsioon. „Kui kevadel see tehnoloogia masstarbimiseks välja toodi, viis see tehnoloogia- ja kommunikatsioonisektori aktsiaid jõudsalt ülespoole ning need kaks sektorit on teistest sel aastal märksa kiiremini tõusnud,” rääkis fondijuht.
Kuivõrd 2023. aastat võiks iseloomustada kui mäest üles rühkimist, ennustab Luminori fondijuht, et 2024. aasta võiks turgudele kaasa tuua oodatud leevenduse. „Kui inflatsioon aeglustub oodatud tempos, siis võiks keskpangad järgmise aasta keskpaigas teha oodatud intressilangetusi. Seega on ootus, et majanduskeskkond läheb ettevõtete jaoks paremaks, mis võimaldab teha uusi arenguplaane, investeerida rohkem ning elavdada majandust,“ rääkis Madisson.
Riskiks on ajalooliselt sagedased episoodid, mille käigus keskpangad eelistavad intresse liiga kaua ja liiga kõrgel hoida, jäädes kursimuutusega hiljaks ja tekitades majanduses järsu kukkumise. „Võib juhtuda, et 2024. aasta esimene poolaasta on pigem heade uudiste ootuste aeg, aga kui kõrgete intresside mõju kestab liiga kaua, võivad kahjud avalduda aasta teises pooles,” selgitas Madisson.
Siiski usub fondijuht, et algav aasta tõotab tulla kokkuvõttes siiski positiivsete arengutega. „Usun, et varaklassidel tuleb positiivne aasta, globaalmajanduse järsku ärakukkumist suudetakse vältida ning intressid alanevad, mis loob turgudele soodsa pinnase,” sõnas ta lõpetuseks.
