IMF andis Eesti fiskaalsele läbipaistvusele positiivse hinnangu
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) viis Eesti palvel läbi eelarve läbipaistvuse tehnilise hindamise. Lõppraportis märkis IMF, et Eestis on olukord teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes samaväärne või parem. Valuutafond andis ka nõuandeid, kuidas olukorda veelgi paremaks muuta.
Valuutafond andis protsessi käigus hinnangu eelarvearuandlusele, eelarveprotsessile ning majandusprognoosidele ning eelarveliste riskide analüüsile ja haldamisele. Erinevates kategooriates hinnati, kas Eesti praktika vastab IMF-i fiskaalse läbipaistvuse koodeksile.
Hea või väga hea hinnangu sai Eesti 27 kategoorias 36-st, sealhulgas kõrgeima tulemuse näiteks makromajanduslike prognooside, eelarvet puudutava seadusandluse ning eelarveliste eesmärkide seadmise vallas. Eriti hästi vastab soovitustele Eesti eelarvearuandlus. Hindamisprotsessi käigus märkis IMF ära ka Eesti riigi raamatupidamise hea korralduse ja ainulaadse laia haarde. Nimelt kinnitati esmakordselt hinnang, kus raamatupidamine katab kõiki avaliku sektori asutusi.
Hindamise protsessi algatas rahandusministeerium. Eelarvepoliitika asekantsleri Sven Kirsipuu sõnul tehti seda selleks, et eelarve läbipaistvust edasi arendada ning kasutada parimaid praktikaid. “Üksikasjaliku ja usaldusväärse teabe kättesaadavus riigi rahanduse kohta ning paremad teadmised eelarveprobleemide ulatuse ja allikate kohta on väga tähtsad, et valitsus saaks teha parimaid majanduspoliitilisi otsuseid. Samuti aitab see tagada, et Eesti inimesed ja turuosalised oleksid riigi eelarvelisest seisust ja väljavaadetest informeeritud,” rääkis Kirsipuu.
Eelarve läbipaistvus on eelarve tõhusa juhtimise ja aruandekohustuse jaoks ülioluline. See aitab tagada, et valitsustel oleks majandusotsuste tegemisel täpne ülevaade oma rahandusest, sealhulgas poliitiliste muudatuste kuludest ja tuludest ning võimalikest riskidest. Suurem eelarve läbipaistvus tõstab ka riigi eelarvekavade usaldusväärsust aitab tagada, et finantsturg usaldab riiki ning maksevõimet. Ühtlasi tagab see vajaliku teabe seadusandjatele, turgudele ja Eesti elanikele.
Raportis annab IMF Eestile ka mitmeid nõuandeid, näiteks soovitatakse koondada eelarve täitmise teave kasutajasõbralikemateks kuu- ja kvartaliaruanneteks ning koostada erinevate valdkondade riskihinnangutele tuginedes keskne riigi fiskaalriskide analüüs. Sven Kirsipuu sõnul on Eesti ettepanekute eest tänulik ning juba on alustatud nende juurutamist.
