IT-juhtide fookuses on julgeolek ja digiteerimine
Möödunud aastal avaldatud CIO Analytics 2024 uuringust selgus, et 77% Balti riikide avaliku sektori IT-juhtidest rõhutavad julgeolekuekspertide kaasamise vajadust. See viitab sellele, et IT-valdkonna otsustajad pööravad üha suuremat tähelepanu küberrünnakute ennetamisele ja turvalisuse tagamisele, eriti geopoliitiliste pingete ja küberohtude kasvu taustal.
Atea tegevjuht Ruslan Štšerbjuki sõnul on julgeoleku IT-juhtide peamine prioriteet kuna küberrünnakute sagedus kasvab ja Balti riikide geograafiline lähedus Venemaale tõstab ohtu veelgi. “Samas peame meeles pidama, et julgeolek ei tohiks pärssida innovatsiooni ja digiteerimise arengut. Just need valdkonnad on need, mis aitavad meie majandusel kasvada ja muutuda vastupidavamaks.”
Peame meeles pidama, et julgeolek ei tohiks pärssida innovatsiooni ja digiteerimise arengut. Just need valdkonnad on need, mis aitavad meie majandusel kasvada ja muutuda vastupidavamaks.
Uuring toob välja, et ka Norra IT-juhid tunnevad muret julgeoleku pärast ning et IT-turvalisus on tugeva surve all kogu ärimaailmas. Norra riiklik julgeolekuamet usub, et riigi julgeolek on kogu ühiskonna mure, mistõttu peab ühiskond sellele probleemile ka ühiselt lahendusi otsima.
Riigi julgeolek on kogu ühiskonna mure, mistõttu peab ühiskond sellele probleemile ka ühiselt lahendusi otsima.
Rootsis paistab julgeolek olevat IT-otsustajate jaoks keskmisest veidi olulisem prioriteet. Paljud Rootsi ettevõtted on viimastel aastatel kogenud küberrünnakuid ning oht on kasvanud veelgi pärast Rootsi liitumist NATO-ga.
Teistest riikidest eristub Soome, kus IT-juhtide seas asetatakse äriarendus ja digitaliseerimine samaväärsele tasemele turvalisusega, vaatamata küberrünnakute sagenemisele pärast Ukraina sõja puhkemist. Štšerbjuki sõnul on Soome ettevõtete paindlikkus ja võime kohaneda kiirete tehnoloogiliste muutustega muljetavaldavad. “See näitab, et isegi rangelt reguleeritud sektorites, nagu finants- ja energeetika, on võimalik saavutada tasakaal kasvu ja julgeoleku vahel,” märgib ta.
Tehisintellekt ja jätkusuutlikkus
Uuringust selgub, et tehisintellekti ja digivahendite kasutamine jätkusuutlikkuse eesmärkide toetamiseks kogub Põhja- ja Baltimaades hoogu. Üha enam organisatsioone mõistab, kui väärtuslik on IT-strateegiate kooskõlastamine kliima ja sotsiaalse vastutuse eesmärkidega. Kuigi Balti riikides keskendutakse peamiselt julgeolekule, liiguvad nad tehisintellekti küpsuse ja jätkusuutlikkuse integreerimise suunas, kus AI tööriistad aitavad optimeerida äriprotsesse ja panustada keskkonnasõbralikematesse tegevustesse. Seevastu 62% Rootsi organisatsioonidest väidavad, et nende IT-strateegia toetab kliimaeesmärke, mis teeb Rootsist liidri jätkusuutlikkuse ja digitransformatsiooni integreerimisel.
Sooline mitmekesisus
Vaatamata tehnoloogilistele edusammudele on sooline mitmekesisus IT-sektoris endiselt suur probleem. Raport näitab, et naiste osakaal IT-osakondades on jätkuvalt madal, eriti Norras, kus vaid 16% IT-töötajatest on naised. Samas on Balti riikide ja Rootsi avalik sektor pisut paremas seisus, kus naised moodustavad IT-töötajatest vastavalt 26% ja 27%.
„Kuigi oleme tehnoloogiliselt arenenud, näeme, et soolise mitmekesisuse probleemid püsivad. Siiski on oluline märkida, et haridusalgatused Soomes ja Taanis julgustavad rohkem naisi tehnoloogia valdkonda astuma, mis annab lootust tuleviku jaoks,” lisab Ruslan Štšerbjuk.
IT tulevik
Uuring jõuab järeldusele, et üha suurem osa Põhja- ja Baltimaade IT-juhtidest võtab kasutusele proaktiivse lähenemise oma IT-strateegiate juhtimisel. 44% Balti riikide erasektori ja 40% Taani IT-juhte kirjeldavad oma organisatsioone kui proaktiivseid, keskendudes ärivajaduste ennetamisele ja innovatsiooni edendamisele.
„Ettevõtted, mis suudavad mitte ainult reageerida hetkeprobleemidele, vaid ka ennetada tulevasi väljakutseid, on tulevikus edukamad,” sõnab Štšerbjuk. „Proaktiivsus IT-strateegiate juhtimisel annab organisatsioonidele konkurentsieelise, eriti kui tegemist on turvalisuse ja innovatsiooni tasakaalustamisega.”
Ettevõtted, mis suudavad mitte ainult reageerida hetkeprobleemidele, vaid ka ennetada tulevasi väljakutseid, on tulevikus edukamad.
Rootsis on enamik IT-organisatsioone pigem reaktiivsed, kus juhid keskenduvad hetkeohtude lahendamisele ning jätavad tulevikuplaneerimise tagaplaanile. See on tingitud kasvavatest küberohtudest, mis võtavad aega tulevikku suunatud tegevustelt.
