Junior Achievement tegevjuht Kersti Loor: õpilasfirmade tase tõusnud väga kõrgele

Õpilasfirmade tegemine on jätkuvalt popp – ainuüksi esimese kolme kuuga on koolinoored registreerinud juba ligi 400 õpilasfirmat, ent kooliaasta lõpuks peaks see number küündima viiesajani. Eesti kuuetuhandes õpilasfirma tuleb Pärnust ja plaanib kevadel turule tuua personaliseeritud disainiga käekotid.

Õpilasfirmade esindusorganisatsiooni Junior Achievement tegevjuhi Kersti Loori sõnul on õpilasfirmade tase tõusnud väga kõrgele. „Kõige esimesed õpilasfirmad tegutsesid kõigest paar kuud ning seda tehti terve klassiga koos. Tänaste reeglite järgi peab õpilasfirma olema kolme- kuni viieliikmeline, tegutsema vähemalt ühe õppeaasta, samuti on oluliselt kasvanud õpilasfirmade käibed ja kasumid,“ rääkis Loor.

Loori sõnul teenib keskmine õpilasfirma ühe õppeaasta jooksul umbes 400 eurot kasumit, kuid edukamatel võib kasum ulatuda ka tuhandete eurodeni. „Üle 25 000 eurose käibega õpilasfirmadel tuleb registreerida end juba päris ettevõttena. Taolisi edulugusid ei ole küll palju, aga ühe käe peal saame neid üles lugeda küll,“ märkis Loor.

Üle 25 000 eurose käibega õpilasfirmadel tuleb registreerida end juba päris ettevõttena. Taolisi edulugusid ei ole küll palju, aga ühe käe peal saame neid üles lugeda küll.

Õpilasfirmast OÜ-ks jõudis ka tänavune parim õpilasfirma MilSpray, mis toodab uuenduslikku spreipudelis kamuflaažvärvi, mida kasutavad rindel ka Ukraina eriväed. Võru kaheteistkümnenda klassi õpilaste Tair Linnase ja Robin Laivi juhitud ettevõtte sõlmis sel suvel Slava Ukrainiga 50 000 euro suuruse lepingu 8000 komplekti militaarspreivärvi soetamiseks, millega tegid poisid omamoodi ajalugu – mitte kunagi varem ei ole ükski õpilasfirma nii suure mahu ja väärtusega tehinguni jõudnud.

Eesti kuuetuhandes õpilasfirma TuMu-Turumutika asutasid Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi üheteistkümnenda klassi õpilased Meribel Kuusik, Elsa Lydia Virta ja Airis Liset Ervin, kel on plaan hakata tootma personaliseeritud disainiga käekotte. Pärnu tütarlapsed on võtnud eesmärgiks jõuda ka kevadel toimuvale õpilasfirmade võistlusele.

Loori sõnul peaks sel õppeaastal lisanduma õpilasfirmade registrisse ühtekokku viissada õpilasfirmat, aga rõhutab, et kvantiteedist veel olulisem on õpilaste loodud teenuste ja toodete tase, samuti programmist saadud kogemus.

„Õpilasfirmade tegemine arendab noortes mitmeid häid oskusi: nad muutuvad sihikindlamaks ja ettevõtlikumaks, usuvad endasse rohkem ja on valmis pingutama ka siis, kui põrkuvad kokku raskustega. Pole mingi ime, miks paljudest õpilasfirmades tegutsevatest noortest on kasvanud välja edukate Eesti ettevõtete ja ka mitme ükssarviku juhid,“ märkis Loor.

Õpilasfirmade tegemine arendab noortes mitmeid häid oskusi: nad muutuvad sihikindlamaks ja ettevõtlikumaks, usuvad endasse rohkem ja on valmis pingutama ka siis, kui põrkuvad kokku raskustega.

Õpilasfirmadest on kasvanud muuhulgas välja populaarne teadusteater Kolm Põrsakest ning valemivihikute tootja Realister. Õpilasfirmat tegid omal ajal ka kahe Eesti ükssarviku juhid, Veriffi asutaja Kaarel Kotkas ja Zego asutaja Sten Saar.

Eesti esimene õpilasfirma loodi 1992. aastal Väike-Õismäe keskkoolis. Noored 11. klassi õpilased müüsid vahetundide ajal püsti pandud koolikohvikus sooja teed, võileibu ja saiakesi ning nende esimesteks klientideks olid koolikaaslased ja õpetajad. Eesti esimesse õpilasfirmasse kuulus ka riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving.