Kes võidab Aasta Kaubandustegu 2021 tiitli? Tutvu kolme nominendiga, kes kogusid enim hääli!
6. oktoobril selgub Kaubanduse Aastakongressil, kes võidab Aasta Kaubandustegu 2021 tiitli.
„Kui möödunud aastal nägime nominentidena peamiselt edulugusid koroonakriisiga toimetulekust, siis sel korral domineerisid erinevad äriarendused“, kommenteeris aastateole esitatud kandidaate Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil. „Esile tõsteti digilahendusi, uusi ärimudeleid, keskkonnahoiu projekte, sektori kokkuleppeid. Paistab, et ühte domineerivat teemat ei olnud. Ettevõtted on naasmas tavapäraste tegevuste juurde nagu innovatsioon, ärimudeli arendamine ja pikaajaline vaade. Tore on näha, et mõned ettevõtted jõuavad top3 kandidaadi hulka juba mitmendat korda. Nii Selver kui COOP on esikolmikus tuttavad nimed, mis näitab, et meie kodumaised ettevõtted tegelevad aktiivselt uuendustega, mida kogu turg tunnustab,“ lisas Peil.
Esitatud nominentide seast valis esikolmiku ja võitja välja 16-liikmeline žürii. Žüriisse kuulusid kaubandusvaldkonna juhid, riigiasutuste ja meedia esindajad.
Heade uudiste portaal tutvustab finaliste, kes kogusid enim hääli.
COOP. Osaliselt päikeseenergial töötavad kauplused
Kategooria: Kaasa toonud positiivseid muudatusi ühiskonnas ja/ või ettevõttes; Aidanud kaasa Eesti kaubanduse üldisele arengule ja maine kujundamisele.
Coopi piirkondlikud ühistud investeerivad dividendide maksmise asemel kogu teenitud tulu tagasi kogukonna elukvaliteedi parandamiseks, sealhulgas valdavalt kaupluste arengusse, tänu millele eksisteerib Eestis tänapäevane kaubandusvõrk ka väljaspool suurlinnu.
Uued investeeringud kaasaegsesse kaupluste võrku on muuhulgas lähtunud ka jätkusuutlikku arengu eesmärkidest ja tänaseks töötavad juba 29 Coopi hoonet osaliselt päikeseenergial. Coopi päikeseenergia parkide koguvõimsus on 2,8 MW, millega Coopi kauplused toodavad sama palju taastuvelektrienergiat, kui kulub 750 majapidamisel terve aasta jooksul.
Viimase kahe aasta jooksul on Coop avanud või ehitanud nullist uuesti üles 15 toidukauplust üle Eesti, mis valdavalt asuvad väljaspool suurlinnu: Hiiumaal Käinas, Jõgevamaal Sadalas ja Mustvees, Saaremaal Salmes ja Orissaares, Võrumaal Antslas, Ida-Virumaal Narva-Jõesuus ja Jõhvis, Tartumaal Mellistes, Märjal ja Alatskivil, Tartu linnas Mõisavahes ja Raadimõisas, Harjumaal Peetri alevikus ja Tallinna linnas Mustamäel.
Elukvaliteet väljaspool suurlinnu sõltub infrastruktuurist, mille oluline osa on ka toidukaupade kättesaadavus. Linnast kaugemal elamine ei võrdu juba ammu talupidamisega, kus toidulaud tuli endal ise kasvatada, vaid võib tähendada elu looduskaunis piirkonnas, kus kodupood pakub mõnusat ostukeskkonda ning laia kaubavalikut – seda Coop teebki.
Selver AS. Üle-Eestiline e-poe kojuveoteenus
Kategooria: Kaasa toonud positiivseid muudatusi ühiskonnas ja/ või ettevõttes; Aidanud kaasa Eesti kaubanduse üldisele arengule ja maine kujundamisele.
Esimesena Eestis laienes Selveri e-poe kojuveoteenus üle-Eestiliseks (kõik maakonnad, ka suursaared). Kiirkorras laienemise tulemusel töötab Selveris üle 100 kulleri ning igapäevaselt teenindab Eesti kliente ligi 60 spetsiaalse jahutuse ja külmutusega kaubabussi. Sellega on Selver Eesti e-toidukaubanduse konkurentsitu turuliider. Kaupade komplekteerimise ja busside baasid tekkisid üle Eesti 11 erinevatesse Selveri kauplusesse, e-pood integreerus selle tulemusel veelgi enam tavakaubandusse ja on aina enam tavapoes igapäevase töö normaalne osa.
Ülikiire laienemine toimus elutähtsaks muutunud teenusele keset koroonakriisi, mille järele on olnud suur nõudlus peale suurlinnade kõikjal, ka kõige pisemates külades üle Eestis. Hüpermarketi rikkalik sortiment (üle 11 000 toote) on nüüd kättesaadav kõigile Eesti elanikele.
Kaupmeeste Liit ja selle liikmed. Muutuvtunnilepingute pilootprojekt kaubanduses
Kategooria: Kaasa toonud positiivseid muudatusi ühiskonnas ja/ või ettevõttes; Paistnud silma töötajatest hoolimise ja töötingimuste parendamisega.
Kaupmeeste Liit oma liikmetega esindas kaubandussektorit sotsiaalpartnerite ja riigi viiepoolsetes läbirääkimistes, mille tulemusena saame Eestis järgmised kaks aastat katsetada muutuvtunnilepinguid just kaubanduses. Muutuvtunnilepingud on töölepingud, milles on fikseeritud tööaja asemel kokku lepitud tööajavahemik. Nii on töötajatele garanteeritud neile sobiv koormus ning tööandjal tekib lihtne võimalus pakkuda lisatöötunde. Lisatöö vastu võtmise üle otsustab töötaja.
Muutuvtunni lepingute pilootprojekt muudab õnnestumise korral kaasaegsemaks ja paindlikumaks loodetavasti ka teiste sektorite töösuhteid.
