KÕNEKESKUSE KOORMUS I Kriisist tingituna on Telia kõnekeskuse koormus kasvanud ligi poole võrra
Telia Eesti juhatuse esimehe Robert Pajose sõnul eristub 2020. aasta esimene kvartal kõigist eelnevatest ning terves riigis pandi tõsiselt proovile erinevate digiteenuste pakkumise aga ka kasutamise võimekus.
„Ükski väga põhjalik kriisiõppus poleks meid ette valmistanud uueks reaalsuseks. Ometi oleme suutnud hoida oma võrke, teenuseid ja tegevusi ka püsivas kriisisituatsioonis väga heal tasemel. Ma tänan selle eest südamest kõiki Telia kliente, koostööpartnereid ja töötajaid oma panuse ja usalduse eest,“ sõnas Pajos.
Telia juhi arvates on tänane eriolukord tegelikult väga hea mõõdupuu, mille järgi hinnata oma seniste investeeringute, tehnoloogiate ja teenuste vajalikkust. „Elame juba enam kui kuu aega situatsioonis, kus mobiilset internetti tarbitakse tavapärasest ca kolmandiku võrra, interneti püsiühendusi ja TV-teenuseid ligemale veerandi võrra ning mobiilset kõnesidet umbes poole võrra enam kui enne kriisi. See kõik esitab täiesti uutmoodi väljakutse ka teenusepakkuja võrkudele ja süsteemidele,“ märkis Pajos.
Tema sõnul näitas Telia analüütika märtsi keskel ehk kohe peale eriolukorra väljakuulutamist, kuivõrd palju kasvasid mobiilse interneti tarbimise mahud eri piirkondades. Samuti näitas Telia anonüümsete liikuvusandmete analüüs, kui palju on kriisi ajal kukkunud inimeste igapäevane liikumine Eesti-siseselt. „Just seesuguse analüütika kasutamine on praeguses kriisis üks mooduseid, kuidas nii inimesed, ettevõtted kui riik tervikuna saavad ühiselt teha tarku otsuseid viiruspuhangu vastu võitlemisel,“ ütles Pajos.
Loomulikult on see kõik muutnud ka Telia töörütmi ja lähenemist. Suur osa Telia töötajatest on viimased viis nädalat teinud kaugtööd, nagu ka ettevõtte kümned tuhanded kliendid.
Telia juhi kinnitusel ongi ettevõtte üks tänaseid prioriteete näiteks mobiilside 4G mahtude lisamine erinevatesse piirkondadesse, kus nõudlus mobiilse andmeside järele on kriisi tõttu kasvanud. Koostöös partneritega on nende tööde teostamise protsessid tavapärasest kiiremad.
Kriisist tingituna on näiteks Telia kõnekeskuse koormus kasvanud ligi poole võrra, kuna kodus töötamine ja õppimine on kasvatanud kliendipöördumiste hulka nii töö kui koduse meelelahutuse vaates. Hüppeliselt suurenes ka Telia digikanalite kasutamine klientide poolt – kui tavapäraselt eelistavad rohkem kui pooled Telia kliendid oma teenustega seotud tehinguid teha esindustes, siis kriisiperioodil kerkisid eelistatuimateks kanaliteks veebipõhine iseteenindus ja TV ekraan. Sellest hoolimata otsustas Telia jätta ka kriisiperioodil avatuks enamuse oma esindusi, et sel moel toetada kliente ja ühiskonda tervikuna.
„Loomulikult peame tagama oma teenuste toimimise, aga meie vastutus on aidata kaasa ka ühiskonna suurte probleemide lahendamisele läbi digitaliseerimise ja tehnoloogia. Praeguses kriisis teeme koostööd riigi ja kodanikuühendustega – nii oleme toeks internetiühenduseta koolilastele ja pakkunud koostöös partneritega suhtlusvõimalust tahvelarvutite abil Kuressaare haigla patsientidele,“ lisas Pajos.
Telia Eesti mobiililiitumiste arv ulatus selle aasta esimese kvartali lõpus 1,075 miljonini, kasvades aastataguse ajaga 72 000 liitumise võrra. Telia interneti püsiühenduste kasutajate hulk jäi 2019. aasta esimese kvartaliga võrreldes samale tasemele (243 000), TV-teenuse kasutajate arv aga kahanes veidi (211 000 vs 214 000). Telia müügitulu ulatus esimese kvartali lõpus 78,4 miljoni euroni, kasvades aastatagusega võrreldes 3,5%.
