KÜSITLUS I Kaubandus-Tööstuskoda: enamus tööandjaid on nõus töötajate tervise eest ise maksma
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda viis 180 organisatsiooni seas läbi küsitluse, millest selgub, et 93% ettevõtjatest on nõus oma töötajate füüsilise ja vaimse tervise edendamise eest ise rohkem maksma, kui riik seda soodustaks.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul selgub küsitlusest, et tööandjad tunnetavad, et inimeste tervis halveneb ning midagi tuleb ära teha. „Ettevõtjad näevad oma rolli inimeste tervise parandamisel järjest suuremana ja 97% tööandjate hinnangul on nende oma panus terviseedendamisse märkimisväärne,“ ütles Palts.
Ettevõtjad näevad oma rolli inimeste tervise parandamisel järjest suuremana.
„Vähene liikumine on ülemaailmselt neljas suremuse riskifaktor. Tavakoolis käivad noored vähemalt kehalise kasvatuse tunnis, aga selleks, et harjumus ära ei kaoks, on töökoht peamine, mille kaudu inimesi organiseeritult enda eest hoolitsema suunata. 30-40-aastased veel püsivad tervena, aga peale 50. eluaastat hakkavad selgelt tekkima probleemid, mida saaks paljuski ennetada,“ ütles Palts.
„2018. aastast on võimalik kvartalis 100 eurot töötajate tervisesse maksuvabalt investeerida. Tööandjad näevad, et see toimib, kuid on ajale jalgu jäänud nii teenuste valiku kui rahalise mahu osas. 90% tööandjatest märkis küsitluses, et maksusoodustuse piirmäära tõstmine ja teenuste valiku laiendamine ajendaks inimesi oma vaimse- ja füüsilise tervise eest rohkem hoolt kandma,“ rääkis Palts.
„Riigi poliitika on otsida raha juba tekkinud probleemide lahendamiseks – sisuliselt ostetakse kiirabiautosid. Tegelikult on mõistlikum probleeme ennetada ja seda saaksid tööandjad paljuski ise ära teha. Ka riigi jaoks on kõige soodsam kui ettevõtjad oma töötajate eest ise hoolitsevad ja seda peaks võimaldama,“ lisas Palts.
Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori sõnul on praegu paljud terviseedenduse teenused maksustatud väga kõrge erisoodustusmaksuga, mida ettevõtjad näevad karistusena. „Üle poole küsitlusele vastanutest kinnitas, et on pidanud terviseedenduse soodustusi selle tõttu piirama või üldse loobuma. Tervelt 93% küsitlusele vastanud ettevõtjatest hindas, et terviseedenduse maksusoodustus võiks olla praegusest suurem,“ kirjeldas Palts.
„Inflatsiooni neutraliseerimiseks ja seaduse mõju säilitamiseks on vaja piirmäär tõsta minimaalselt 200 euroni kvartalis, hõlmates ka tervishoiuteenuseid, mis aitavad töötajatel paremini tööhõives püsida. Nii on võimalik maksumaksja raha kulutamata oluliselt suurendada erainvesteeringuid Eesti inimeste tervisesse,“ lisas Palts.
„Terviseedenduse soodustamine on pikaajalise mõjuga meede, mille negatiivne mõju riigieelarvele on minimaalne, aga kasu pikaajaline. Praegune riigi tervisepoliitika lihtsalt ei toimi – eestlaste tervena elatud aastate näitaja on Euroopa ühed madalamaid,“ ütles Palts.
Terviseedenduse soodustamine on pikaajalise mõjuga meede, mille negatiivne mõju riigieelarvele on minimaalne, aga kasu pikaajaline.
Mait Paltsi sõnul näevad olukorda sarnaselt peale ettevõtjate ka erialaspetsialistid. Detsembris allkirjastas terviseedenduse regulatsiooni muutmiseks pöördumise 16 suure ühiskondliku kaaluga vabaühendust ja erialaliitu arstidest ja psühholoogidest kuni töötervishoiu- ja personaliliitudeni.
