Magistritöö kinnitab: EASi ekspordinõunikud aitavad ettevõtetel uutele turgudele siseneda
Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistrikraadi kaitsnud Marite Promvalds leidis oma uurimistöös, et EASi ekspordinõunikud aitavad ettevõtetel lahendada eksportimisega alustamise ja uude sihtriiki sisenemisega seotud probleeme.
Magistritöö eesmärgiks oli hinnata, kas 2014.-2017. aastal EASi ekspordinõuniku teenust kasutanud ettevõtete majandusnäitajatele on teenus avaldanud positiivset mõju. Selle hindamiseks analüüsiti, kas pärast teenuse osutamist on ettevõtted sisenenud uuele sihtturule ning kas kasvanud on ettevõtte ekspordimaht, müügitulu, täiendava lisatulu loomine ning töötajate arv.
Lisandväärtusele on ekspordinõuniku teenuse kasutamisel oluline mõju aasta pärast ekspordinõuniku teenuse kasutamist ning kogu eksporditulule esineb mõju kahe aastase viitajaga. “Sellest võib kaudselt järeldada, et esimesel aastal pärast teenuse kasutamist suurendavad ettevõtted oma toodete lisandväärtust ning see aitab neil järgneval aastal ka ekspordimahtusid kasvatada. Sellest hoolimata puudub oluline mõju ettevõtete kogu müügitulule ja töötajate arvule, kuid nende kasv võib takerduda hoopis selleks vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu nagu ettevõtjad ise Eesti eksportööride konkurentsivõime uuringus (2015) välja on toonud,” selgitas magistritöö autor Marite Promvalds.
Uuringus selgus, et ekspordinõuniku teenust kasutanud ettevõtete seas suureneb aasta aastalt eksportijate hulk ning ekspordinõuniku teenuse kasutamisel on sellele oluline mõju. “Seega võib väita, et ekspordinõunike teenust saab pidada tulemuslikuks Eesti ettevõtluse kasvustrateegias toodud eksportööride arvu kasvu eesmärgi täitmisel ning EASi strateegilises tegevuskavas toodud kõrgema lisandväärtusega eksportivate ettevõtete arvu kasvatamisel, aga ka ekspordi sihtriikide mitmekesistamisel,” kommenteeris magistritöö üks juhendajatest ning EASi analüüsivaldkonna juht Tarmo Puolokainen.
Tema sõnul on oluline ka mõista, mis olukorras ettevõtted kõige sagedamini EASi ekspordinõuniku poole pöörduvad, kuna ettevõtete põhjused teenuse kasutamiseks ning nende baasteadmised ja kogemused võivad olla väga erinevad. „Näiteks on ettevõtteid, kes ei ole varasemalt üldse eksportinud ning kelle teadmised tarneahelate ja sihtturgude kohta on väga väikesed. Taoliste ettevõtete puhul võib märgiliseks saavutuseks olla üleüldse esimese ekspordisaadetise müümine isegi, kui selle maht on keskmisega võrreldes väga väike,“ ütles Puolokainen.
Ta lisas, et võib ka juhtuda, et lõppeb koostöö senise ekspordipartneriga ning otsitakse uusi partnereid, et samale turule edasi tegutseda. „Arvulistes näitajates see ei väljendu aga sellisel juhul tähendaks ka endise ekspordimahu säilitamine seda, et ekspordinõuniku teenusel on olnud positiivne mõju,“ selgitas Puolokainen.
Magistritöö juhendajateks olid rakendusökonomeetria vanemteadur Jaan Masso ning Tarmo Puolokainen. Tööga on võimalik tutvuda SIIN!
