Majanduskomisjon: järjest rohkem tähelepanu tuleb pöörata taastuvenergiale
Riigikogu majanduskomisjon tutvus tänasel istungil Eesti Energia strateegiatega aastani 2023, ülevaadet ettevõtte plaanidest tutvustasid Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ja nõukogu esimees Väino Kaldoja.
Eesti Energia plaanib aastal 2023 vähemalt 45 protsenti elektrienergiast toota taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. Neist kõige suurema potentsiaaliga on tuuleenergia, mille kasvu nähakse seniselt 839 GWh pealt 1812 GWh peale. Ka päikeseenergia osakaal tõuseb, kuid seda eelkõige protsentuaalselt (0.18 GWh pealt 71 GWh peale).
Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et põlevkivist elektri tootmine muutub järjest kallimaks ning paratamatult kahaneb selliselt toodetud elektri hulk ja osakaal. „CO2 tasu on väga kiiresti kasvanud ja seetõttu on ka põlevkivist elektri tootmise sisendihind hüppeliselt tõusnud. Samal ajal konkureerime Venemaal toodetava elektriga, millele ei rakendu ühtegi keskkonnatasu. Venemaa elektri hinda ei ole meil tänastes tingimustes kunagi võimalik kätte saada, sest tal on juba stardis edu sees. Selleks, et luua elektriturul võrdsed konkurentsitingimused, tuleb kehtestada Vene impordi konkurentsivõimet tasakaalustav CO2 hinna või Balti ja Vene elektriturgude hinnavahe põhine imporditariif. See motiveerib tootjaid investeerima ka taastuvenergiasse,“ rääkis Sester ühest põhjusest, miks peab keskkonda säästvate energiatootmisviiside osakaal tõusma.
Majanduskomisjoni liige Annely Akkermann sõnas, et tuuleenergia tootmise kahekordistamise kõige suurem takistus on kohalike elanike vastuseis tuuleparkide rajamisele oma naabrusse. „Tuulepargid on visuaalne reostus ja seetõttu on vaja kohalikke elanikke motiveerida oma elukeskkonna halvenemist taluma,“ märkis Akkermann. Üheks võimaluseks on tema sõnul tuulele ressursitasu kehtestamine ja osa tasust laekuks nende kohalike omavalitsuste eelarvetesse, mille territooriumil tuulepargid asuvad.
Eesti Energia on riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb lisaks Eestile ka Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Poola elektri- ja gaasimüügiturgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuseturul. Ettevõte on seadnud eesmärgiks, et pakub 2023. aastal Läänemere regioonis energialahendusi miljonile kliendile.
