Mats Soomre: meeskonnatöö aluseks on inimeste tugevuste, nõrkuste ja varjatud potentsiaali tundmine

Tugeva ja eduka meeskonna loomine ei ole pea kunagi juhuslik, vaid teadliku ja sihikindla töö vili. Juhtimis- ja meeskonnatöö treener Mats Soomre selgitab, et meeskonnatöö aluseks on iga inimese tugevuste, nõrkuste ja varjatud potentsiaali põhjalik tundmine ning oskus neid praktiliselt rakendada. See mitte ainult ei tõsta terve meeskonna motivatsiooni, vaid loob ka tugevama ja tulemuslikuma meeskonna.

“Inimeste kokku toomine ja lootmine, et neist saab meeskond, ei ole piisav.” – Dr. Meredith Belbin

Miks on teadlikkus tugevustest ja nõrkustest oluline?

Tugevuste teadlik rakendamine aitab tööd efektiivsemalt ja sealjuures ka meeldivamalt korraldada. Kui inimene saab töötada oma loomupäraste tugevuste piires, tõuseb nii motivatsioon kui ka töö kvaliteet. “Kui inimene peab pidevalt oma nõrkustele või nende arendamisele keskenduma, võib ta kaotada nii motivatsiooni kui pühendumuse. Tugevustel põhineva meeskonnatöö teadlik rakendamine aitab seda vältida,” selgitab Soomre.

Samuti märgib Soomre, et iga tiimiliikme tugevused ja nõrkused on erinevad ning seda tuleks alati teadlikult arvesse võtta, et vältida konflikte ja edendada koostööd. Seda eriti vastandlike rollide osas, mis teadlikult rakendades täiendavad teineteist ideaalselt. Tasakaalustatud tiim, kus iga rolli täidetakse vastavalt selle loomupärastele eelistustele ja omadustele, on Soomre sõnul oluliselt produktiivsem ja tõhusam.

“Meeskonna edukus sõltub 60% ulatuses sellest, millisest inimestest on meeskonda kokku pandud.” – J. Richard Hackman

Soomre rõhutab ka, et tiimiliikmete tugevuste mõistmine aitab vältida konflikte ja luua meeldivama töökeskkonna. Näiteks võivad mõned tiimiliikmed olla loomingulisemad ja innovaatilisemad, teised aga süsteemsed ja täpsed. Kui nende oskused ja rollid on teadlikult jagatud, saavad meeskonnad saavutada paremaid tulemusi ja teha tööd efektiivsemalt​ ilma liigsete pingeteta.

Siin tuleb mängu Dr. Meredith Belbini teaduslike uuringute baasil loodud meeskonnarollide mudel, kus võeti kasutusele lubatud nõrkuste mõiste, mis kaasneb iga meeskonnarolli tugevustega. Lubatud nõrkus on eripära, millega tuleb arvestada, et inimese tugevused oleks meeskonnas kasutusel. Nii saab vaadata skeptilisust kui erapooletult analüütilise ja ratsionaalse otsustaja eripära ning perfektsionismi kui olulist tunnust, mis aitab ettevõetud tegevused korrektselt ja vigadeta lõpuni viia.

“Kui juhid keskenduvad inimeste tugevustele, on 61% töötajatest pühendunud ja vaid 1% aktiivselt mitte pühendunud.” – Gallup Inc.

Juhi roll tugevuste rakendamises ja tervikliku meeskonna loomises

Juhi ülesanne on tagada, et iga meeskonnaliige saaks oma tugevusi rakendada. See tähendab ka ülesannete jaotamist vastavalt inimeste loomupärastele võimetele. Näiteks, kui keegi on analüütiline ja süsteemne, võiks ta vastutada strateegilise planeerimise ja oluliste otsuste ettevalmistamise eest, samas kui loov inimene saab keskenduda keeruliste probleemide lahendamisele ja uute ideede genereerimisele.

“Juht peab olema teadlik nii omaenda kui ka meeskonnaliikmete tugevustest. Kui juht suudab oma nõrkusi kompenseerida meeskonnakaaslaste tugevustega, on kogu meeskond tugevam,“ rõhutab Soomre. Lisaks peab juht looma keskkonna, kus avatud suhtlus ja vastastikune toetus on loomulik osa töökultuurist​.

“Initsiatiiv on alguspunkt, mitte kivisse rajutud mõttekäik või lõplik otsus. Kui initsiatiivi autor külvata üle ründavate küsimuste ning lämmatava kriitikaga, siis ei maksa imestada, et meeskonnas on initsiatiiv kadunud.” – Mats Soomre

Juhi ülesandeks on meeskonnaliikmete vahel mõistmise ja tasakaalu leidmine. Selleks on oluline mõista, et:

• Konfliktid võivad tekkida liigsetest sarnasustest või suurtest erinevustest: Kui meeskonnas on ülekaalus samasuguse käitumisviisiga inimesed, toob see endaga kaasa ühekülgse lähenemise, kus ideid ei hinnata kriitiliselt või jäetakse praktilised lahendused unarusse ning tekib sisemine käitumuslik konkurents ja konflikt. Vastandlikud lähenemisviisid võivad kaasa tuua arusaamatusi ja pingelisi olukordi, kui puudub soov tiimiliikmete erinevat panust sisuliselt mõista.
• Puuduvad rollid tuleb täita: Tiimis ei pea alati puuduvate rollide täitmiseks värbama uusi inimesi. Tihti peitub lahendus olemasolevate tiimiliikmete varjatud potentsiaalis, mida saab Belbini analüüsi abil tuvastada ja arendada.
• Igal inimesel on lisaks ilmselgetele tugevustele ka varjatud potentsiaal. Kui inimeste käitumist vaadeldakse liiga kitsaste mõõdikute kaudu, võib nende varjatud võimekus jääda kasutamata. Belbini meeskonnarollide mudel aitab juhil näha kaugemale ilmsetest omadustest ja tuua esile igas inimeses peituva unikaalse panuse.

Tugevuste kaardistamise tööriistad – käitumine vs. iseloom

Enamik mudeleid keskenduvad sellele, kuidas inimese iseloomu kirjeldada. Need annavad ülevaate isiksusetüüpidest, kuid jäävad tihti hätta, kui küsimus on meeskonnatöös.

Kui Briti teadlane Dr. Meredith Belbin alustas oma uuringuid, küsis ta hoopis teise küsimuse: „Miks mõned meeskonnad õnnestuvad ja teised mitte?“ Terve kümnendi kestnud teaduslikud uuringuid viisid kokkuvõttes Belbini meeskonnarollide mudeli loomiseni.

Belbini meeskonnarollid lähevad sammu kaugemale. Belbin mõõdab seda, mida me näeme, mitte seda, mida näha ei ole. Belbin räägib sellest, mida me teeme, mitte sellest, kes me oleme.

Belbini meeskonnarollide mudel:

• kirjeldab inimeste tugevusi üheksa mittevälistava skaala ehk meeskonnarolli abil. Igal inimesel on 3-5 tugevat ja 1-3 nõrka meeskonnarolli. Sinna vahele jääbki varjatud potentsiaal.
• analüüsib inimese panust käitumuslikust vaatenurgast. Käitumine on erinevalt isiksusest jälgitav ja õpitav. Meeskonnaroll kirjeldab soodumust meeskonnas mingil kindlal kombel käituda, meeskonnatöös osaleda ja kaasliikmetega suhelda.
• võtab arvesse nii inimese enesehinnangut kui ka kõrvaltvaatajate tagasisidet, andes objektiivsema ja praktilisema pildi.
• tõstab esile tugevused, lubatud nõrkused ja varjatud potentsiaali, mille arendamine annab oluliselt parema tulemuse kui nõrkustele keskendumine.

Dr. Meredith Belbin tõestas oma uuringutes, et samade isiksuseprofiilidega inimesed võivad meeskonnas anda täiesti erineva panuse, sõltuvalt nende käitumiseelistustest ja ümbritsevast keskkonnast. Seega ei piisa ainult iseloomu määratlemisest – on vaja mõista käitumismustreid.

Belbini meeskonnarollide analüüs annab juhtidele iga inimese kohta „kasutusjuhendi“ konkreetsete soovitustega, kuidas meeskonda üles ehitada ning erinevate inimestega koostööd teha nii, et iga tiimiliige saaks anda maksimaalse panuse ning olla samal ajal kõrge pühendumusega. See võimaldab juhil luua dünaamilise ja mitmekülgse meeskonna, kus kõik rollid on täidetud ja inimesed saavad keskenduda ühise eesmärgi saavutamisele.