Millised on toiduainete heade kauplemistavade põhimõtted?

Toiduliidu üldkogu kinnitas toidukaupade heade kauplemistavade põhimõtted. Algatuse eesmärgiks on suurendada ausust, usaldust ja koostööd toiduainete tarneahelas toimivates ärisuhetes ning tagada tarneahela kui terviku efektiivne toimimine.

Konjunktuuriinstituudi 2015. aastal läbi viidud uuringust nähtus, et 59% vastanud ettevõtetest on puutunud kokku ebaausate kaubandustavadega. Toiduliidu juhi Sirje Potisepa hinnangul tõestab nii kõrge näitaja, et probleem on suur ja sellega tuleb tegeleda.

„Oluline on hoida turu läbipaistvust, head konkurentsiolukorda ja võrdseid positsioone läbirääkimistel terves toidukaupade vertikaalses tarneahelas,“ ütles Potisepp. „Toiduliidu poolt kinnitatud põhimõtted edendavad ausaid tavasid ja takistavad ebaausate tavade kasutamist. Need on kavandatud kogu väärtusahela tõhustamiseks ja loovad eelduse selleks, et ettevõtted saaksid paremini, kiiremini ja väiksemate kuludega täita tarbijate soove.“

Kinnitatud heade kauplemistavade põhimõtete aluseks on Euroopa 11 organisatsiooni poolt välja töötatud 10 põhiprintsiipi. Eesti dokumendile on lisatud täiendavad 2 printsiipi: võrdsus ja mõistlikkus. Lisaks on seda täiendatud Eesti tootjate, põllumeeste ja kaubandussektori näidetega nii headest kui ebaausatest tavadest, mis pööravad tähelepanu Eesti turu spetsiifilistele küsimustele.

Ettevõtted võivad ühineda tarneahelaalgatusega vabatahtlikkuse alusel, kui nad järgivad heade tavade põhimõtteid. Kohustus järgida häid tavasid koostöösuhetes oma partneritega kehtib ka ühepoolsena, see tähendab olukorras, kus teine lepingupool heade tavadega ühinenud ei ole. Seejuures tuleb häid tavasid järgida eelkõige siis, kui lepingupartneriks on Eesti äriregistrisse kantud ettevõtjad.

Heade kauplemistavade üldpõhimõtted:

1. TARBIJATE HUVIDEGA ARVESTAMINE

Lepinguosalised arvestavad ettevõtjate vaheliste suhete puhul alati tarbijate huvide ja tarneahela üldise jätkusuutlikkusega. Lepinguosalised tagavad kauplemisel ressursside maksimaalselt efektiivse ärakasutamise ja optimeerimise kogu tarneahelas.

2. LEPINGUVABADUS

Lepinguosalised on sõltumatud majandusüksused, kes austavad üksteise õigust töötada välja oma strateegiad ja juhtimispoliitika, sealhulgas vabadust iseseisvalt otsustada lepingute sõlmimise või sõlmimata jätmise üle.

3. ÕIGLASE TEHINGU PÕHIMÕTE

Lepinguosalised lävivad üksteisega vastutustundlikult, heas usus ja kooskõlas ametialase hoolikuse nõuetega.

4. KIRJALIKUD LEPINGUD

Lepingud peavad olema sõlmitud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui see on võimatu või kui suulised kokkulepped on kõigile lepinguosalistele vastuvõetavad ja mugavad. Lepingud peavad olema selged ja läbipaistvad ning hõlmama nii palju asjaomased ja ettenähtavaid elemente kui võimalik, sealhulgas lepingu lõpetamise õigused ja kord.

5. PROGNOOSITAVUS

Lepingutingimusi ei tohi ühepoolselt muuta, välja arvatud siis, kui sellises võimaluses ning selle asjaoludes ja tingimustes on eelnevalt kokku lepitud. Lepingus peab olema kirjeldus selle kohta, mil viisil osapooled üksteisega lepingu rakendamiseks vajalikke või ettenägematute asjaolude tõttu tehtavaid muudatusi vastavalt lepingus sätestatule arutavad.

6. JÄRGIMINE

Lepinguid tuleb järgida.

7. TEABE EDASTAMINE

Teabevahetuse korral tuleb rangelt järgida konkurentsiõigust ja muid kohaldatavaid õigusakte ning lepinguosalised peavad mõistlikult tagama, et esitatav teave on täpne ega ole eksitav ning oleks lepinguosalisele edastatud õigeaegselt.

8. KONFIDENTSIAALSUS

Järgida tuleb teabe konfidentsiaalsuse põhimõtet, välja arvatud juhul, kui teave on juba avalik või teabe saaja on selle ise hankinud seaduslikul teel ja heas usus. Konfidentsiaalset teavet kasutab selle saaja ainult sel eesmärgil, milleks teave edastati.

9. VASTUTUS RISKI EEST

Tarneahela kõik lepinguosalised peavad ettevõtlusega seotud asjakohaste riskide eest ise vastutama.

10. PÕHJENDATUD NÕUDMINE

Lepinguosaline ei tohi teisi ähvardada, et saada põhjendamatut eelist või kanda üle põhjendamatut kulu. Kõik teisele lepinguosalisele esitatud nõudmised peavad olema põhjendatud ja tulenema seadusest või osapoolte vahelistest kokkulepetest

11. VÕRDSUS

Lepinguosalised on võrdsed partnerid ja leping peab olema mitmepoolne kokkulepe, millega on nõus kõik lepinguosalised.

12. MÕISTLIKKUS

Lepinguosalised peavad arvestama mõistlikkuse põhimõttega. Lepinguosalised loevad mõistlikuks  seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.