PODCAST „JUHTIMINE JUHTIMISETA“ #4 I Kuidas jääda juhina truuks endale ja leida harmoonia töös?
Ivar Raav, kogenud ärijuht, koolitaja, mentor, konsultant ning raamatu “Juhtimise jalajälg” autor, ja Reelika Jeferjev, coach, ärijuht ja koolitaja, kutsuvad oma podcastis “Juhtimine Juhtimiseta” kuulajaid kaasa mõtlema juhtimise olemuse üle. Seekordses osas avatakse teema, mis puudutab naiselike ja mehelike omaduste rakendamist organisatsioonides ning sellega seotud stereotüüpide mõju. Näiteks miks paneme naissoost juhtide ette alati märksõna “nais”, ent meessoost juhtide puhul sugu ei määra? Kuidas leida harmooniat juhtimisstiilis, et integreerida enda sisse nii naiselikkust kui ka mehelikkust?
Kas juhtimine on sooline?
“Kui vaatame statistikat, siis Eestis on 40% juhtidest naised. Kuid tippjuhtide seas on olukord märksa teine – vaid ühes Eesti ettevõttes 87-st on tipus naine,” tõi Reelika saates välja. “Miks see nii on?”
Ivar nentis, et küsimuses on mitu kihti. “Mulle meeldib püramiidi teooria: kui naistel puuduvad eeskujud, tekib alateadlik arvamus, et tippjuhtimine ei ole nende jaoks. Kui eeskujusid on vähe, võib tunduda, et see pole ühiskonna poolt aktsepteeritud tee.”
Ta lisas, et naiste puhul tuleb automaatselt küsimus – kas ta ikka suudab? „Samas meesjuhi puhul ei sea me kunagi tema sugu kahtluse alla. See on üsna huvitav paradoks, kust peame läbi murdma,” mõtiskles Ivar.
Kui naistel puuduvad eeskujud, tekib alateadlik arvamus, et tippjuhtimine ei ole nende jaoks.
Naised ja kompetentsuse-meeldivuse dilemma
Reelika rääkis saates oma kogemusest naissoost juhina, tuues välja, et juhtimisstiili tuleb pidevalt tasakaalustada. “Kui olin liiga jõuline, reageeriti kohe – olin “liiga mees”. Kui olin liiga leebe, ei tulnud tulemusi. See pidev tasakaalu otsimine ongi naissoost juhi dilemma.”
Pidev tasakaalu otsimine ongi naissoost juhi dilemma.
Ta tõi näite ühe uuringu põhjal, kus analüüsiti tugeva naissoost juhi juhtimistegevusi. “Kui need omadused omistati mehele, hinnati teda tõhusaks juhiks. Kuid naise puhul peeti teda liiga agressiivseks ja enesekeskseks. See näitab, kuidas meie tänapäeva ühiskonna ootus naiseliku ja meheliku rolli kohta piirab naiste juhtimisruumi,“ selgitas ta.
Ivar nõustus ja lisas, et väline programmeering õpetab naistele, et nad peaksid olema leebed ja hoolivad. Samal ajal peavad mehed olema ratsionaalsed ja tugevad. “Kui naine on juhtimises loogiline ja jõuline, siis muutub see paljudele hirmutavaks. Sama kehtib ka meeste puhul: hooliv ja koostööle suunatud meesjuht võib näida “mökuna”, kes ei suuda tulemusi tuua.”
Kuidas naiselikkus ja mehelikkus teineteist täiendavad?
Ivar ja Reelika jõudsid tõdemuseni, et täiuslik juhtimistasakaal nõuab nii naiselike kui ka mehelike omaduste integreerimist, olenemata soost. “Juhi rollis ei tohi maha suruda seda, mis sinus loomupäraselt olemas on,” ütles Ivar. Ta tõi esile, kuidas mitmekesisus ja paindlikkus on tänapäeva juhtimise olulisemad osad.
Täiuslik juhtimistasakaal nõuab nii naiselike kui ka mehelike omaduste integreerimist, olenemata soost.
Reelika lisas omalt poolt, et töö ja eraelu tasakaalu hoidmine on võimalik, kui juht oskab oma energiat suunata. “Sa saad olla hea ema, tugev juht ja hooliv partner, kui sa määratled endale selged piirid ja ei luba ühelgi rollil teist ülekaaluda. See pole võimatu – see on võimaluste loomine enda jaoks.”
Lapse saamise tabu
Podcastis tuli jutuks ka lapse saamise teema ja sellega seotud eelarvamused. Ivar tõi välja, et paljud juhid väldivad fertiilses eas naisi, sest kardetakse, et nad lahkuvad peatselt lapsehoolduspuhkusele. “See on silmakirjalik, sest lapsega kodus olemine arendab oskusi, mida on väga keeruline töökeskkonnas saavutada. Lapsevanemad suudavad paremini multitask’ida, kiiremini teemasid vahetada ja piire seada – see on ärikontekstis väga oluline.”
Reelika jagas oma kogemust ajast, mil ta jäi lapseootele: “Mul olid sees tohutud süümevaevad, sest tundsin, et pean kõigile tõestama oma väärtust. See ajas mind ennast pidevalt üle võimete pingutama.” Ta näeb täna selgelt, et see oli ebaõiglane ootuste koorem, mille ta ise endale peale pani.
Juhtimine on roll, mitte sooline silt
Podcast`is käis läbi selge sõnum: juhtimine peaks olema roll, mitte sooga määratletud omaduste kogum. Reelika leidis: “Ära juhi end viisil, kus surud alla oma loomulikku olemust. Nii naiselikkus kui mehelikkus on meis kõigis olemas ja neid tuleb tasakaalustada.”
Ära juhi end viisil, kus surud alla oma loomulikku olemust. Nii naiselikkus kui mehelikkus on meis kõigis olemas ja neid tuleb tasakaalustada.
Ivar lisas omaltpoolt: “Kui juht suudab olla nii ratsionaalne kui hooliv, nii tugev kui ka loov, loob ta organisatsioonis tähendust ja harmooniat.”
„Me ei saa muuta ühiskonda, kui me ise ei muutu,“ tõi Reelika saates välja. „Kõik saab alguse endast. Kui kardad oma haavatavust näidata, tasub uurida, miks see nii on. Minu kogemusel on just haavatavus tugevuseks, sest see loob usaldust ja selgust.“
Kõlama jäänud mõtteid podcast`ist:
- Kui naistel puuduvad eeskujud, tekib alateadlik arvamus, et tippjuhtimine ei ole nende jaoks. Kui eeskujusid on vähe, võib tunduda, et see pole ühiskonna poolt aktsepteeritud tee.
- Kui naine on juhtimises loogiline ja jõuline, siis muutub see paljudele hirmutavaks. Sama kehtib ka meeste puhul: hooliv ja koostööle suunatud meesjuht võib näida “mökuna”, kes ei suuda tulemusi tuua.
- Täiuslik juhtimistasakaal nõuab nii naiselike kui ka mehelike omaduste integreerimist, olenemata soost. Juhi rollis ei tohi maha suruda seda, mis sinus loomupäraselt olemas on.
- Töö ja eraelu tasakaalu hoidmine on võimalik, kui juht oskab oma energiat suunata. Sa saad olla hea ema, tugev juht ja hooliv partner, kui sa määratled endale selged piirid ja ei luba ühelgi rollil teist ülekaaluda.
- Lapsega kodus olemine arendab oskusi, mida on väga keeruline töökeskkonnas saavutada. Lapsevanemad suudavad paremini multitask’ida, kiiremini teemasid vahetada ja piire seada – see on ärikontekstis väga oluline.
- Ära juhi end viisil, kus surud alla oma loomulikku olemust. Nii naiselikkus kui mehelikkus on meis kõigis olemas ja neid tuleb tasakaalustada.
- Kui juht suudab olla nii ratsionaalne kui hooliv, nii tugev kui ka loov, loob ta organisatsioonis tähendust ja harmooniat.
- Me ei saa muuta ühiskonda, kui me ise ei muutu. Kõik saab alguse endast.
